:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15131438t1hcee8.jpg)
Aeg on muidugi suhteline mõiste, eks teatud distantsilt hakka ähmastuma mitte ainult aastad, vaid terved dekaadid ja isegi sajandid. Vanade meistrite uued albumid on vahel umbes samasuguse efektiga, kui selguks, et Michelangelo on tagasi ja lõpetas uue skulptuuri. Laulja ja multiinstrumentalist John Cale on üks sellistest gigantidest, kes tegi suuri tegusid juba 60 aasta eest.
Velvet Undergroundi algkoosseisu kuulunud Cale lahkus küll bändist juba 1968. aastal, on sellest möödunud aja jooksul andnud välja 17 sooloalbumit ning katsetanud stiile klassikast avangardini ja rokist elektroonikani. Tegelikult ei ole võimalik kirjutada ühtegi popmuusikaajaloo raamatut teda välja jättes. Samas on tegemist mehega, keda tema sõber David Bowie nimetas kõige alahinnatumaks muusikuks rokiajaloos.
Eriti tähelepanuväärne on see, et märtsis 81‑aastaseks saava mehe uus looming pole mingi vanadel aurudel põhinev surrogaat, vaid nauditav ja eksperimenteeriv kunst, millest kumab vastu elatud aastate kaal ja kogemus ning mis pole samas minetanud rännaku- ja otsimisrõõmu.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)