Tallinnas esineb Islandi klaverivõlur

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Víkingur Ólafssoni on nimetatud Islandi Glenn Gouldiks.
Víkingur Ólafssoni on nimetatud Islandi Glenn Gouldiks. Foto: ari magg

Laupäeval, 18. veebruaril esineb Estonia kontserdisaalis tänapäeva pianismimaailma üks suurimaid staare, islandlane Víkingur Ólafsson, kes on tuntud oma briljantse tehnika ning mõtestatud kavade poolest. Kontsert algab Estonia kontserdisaalis kell 18.

Maailma kultuurimeedia kasutab Ólafssonist rääkides ülivõrdeid. Daily Telegraph on teda nimetanud «uue ajastu pianismi superstaariks», New York Times «Islandi Glenn Gouldiks» ning Gramophone «hingetuksvõtvalt briljantseks».

Eesti pianist Johan Randvere on ta kohta öelnud nii: «Ólafssonis on midagi sarnast Arvo Pärdiga, sest nagu Pärdi loomingugi puhul on ka kõige muusikakaugemad inimesed sattunud vaimustunult rääkima, kuidas salvestistelt kuuldud muusika on nii ilus, et kõrvu ei saa neilt kuidagi ära.»

Ólafssoni kui ühe nüüdisaja enim nõutud artisti arvukate auhindade hulka kuuluvad Rolf Schocki muusikapreemia (2022), ajakirja Gramophone aasta artisti tiitel (2019), kaks Opus Klassiku preemiat aasta parima instrumentaalse sooloplaadi eest (2019, 2020) ning BBC Music Magazine’i aasta albumi nimetus (2019). 

Tunnustamaks tema tööd «erakordse muusikalise eestkõnelejana üle põlvkondade» omistas CoScan (Confederation of Scandinavian Societies) Ólafssonile tänavu jaanuaris Põhjamaade aasta inimese tiitli. Ta on ka raadio- ja telesaadete looja, kel on tohutult jälgijaid. Kolm kuud oli ta resideeriv artist BBC Radio 4 programmis «Front Row», tehes pandeemia ajal otseülekandeid tühjast Harpa kontserdisaalist Reykjavíkis ning jõudes nii miljonite kuulajateni üle maailma.

Pianisti Tallinnas kõlav soolokava «Mozart ja tema kaasaegsed», mille ta on salvestanud ka samanimelisele plaadile (2021, Deutsche Grammophon), viib kuulaja elavale rännakule 18. sajandi lõpu Kesk-Euroopa klahvpillikunsti maailma, avades ehedalt selle ajastu vaimu.

«Olen valinud esitlemiseks mõned oma lemmikud Mozarti klahvpilliteosed ühes valikuga tema ajastu juhtivatelt heliloojatelt,» räägib Ólaffson. Kaks neist, Carl Philipp Emanuel Bach ja Joseph Haydn, olid Mozartiga tihedalt seotud nii muusika kui vaimsuse kaudu. Ülejäänud kaks, Baldassare Galuppi ja Domenico Cimarosa, asetsesid kaugemal, ent kuulusid samasse 18. sajandi muusika ökosüsteemi. «Minu jaoks tähendavad nad omamoodi ajastu kaja,» ütleb ta.

Kontserdist teeb ülekande Klassikaraadio.

Tagasi üles