LÕPLIK KOHTUOTSUS ⟩ Tantsutrennis tuleb hakata muusika eest muusikutele maksma

Pilt on artiklit illustreeriv. Foto: Marko Saarm

Riigikohus otsustas, et ei võta menetlusse MTÜ Urban Style (JJ-Street tantsukool) kassatsioonikaebust, mis tähendab, et jõusse jääb ringkonnakohtu varasem otsus: Urban Style peab tagasiulatuvalt tasuma fonogrammide kasutamise eest ja hakkama edaspidi esitajate liidule maksma trennis muusika kasutamise eest.

«Üle kuue aasta kestnud kohtuvaidlus Eesti Esitajate Liidu (EEL) ja JJ-Street tantsukooli vahel lõpetab ebavõrdse kohtlemise, kus enamik spordi- ja tantsuklubisid tasub autoriõiguse seaduse kohaselt muusika kasutamise eest, kuid mõni mitte,» tõdes Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur.

Pikale veninud kohtuvaidluse sisuks oli küsimus, kas tantsukool, mis kasutab treeningute läbiviimiseks teiste isikute loodud muusikat, peab muusika kasutamise eest vastavalt autoriõiguse seadusele tasu maksma või mitte.

Ringkonnakohus tugines oma otsuses ka autoriõiguse seaduse paragrahvile 72, mis sätestab, et kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu.

Ka EEL oli seisukohal, et tantsukool kasutab oma treeningute läbiviimiseks muusikat ja sellega kaasneb tasu maksmise kohustus. Nõutava tasu suurus moodustab tantsukooli käibest alla 0,5 protsendi – maksta tuleb umbes 3000 eurot.

Tantsukool rõhus erandile

JJ-Street tantsukool oli seevastu seisukohal, et neile laienevad kõik autoriõiguse seaduses toodud erandid ja tasu maksmise kohustust neil ei ole. Erandid on seotud peamiselt haridusasutustes toimuva õppetegevusega.

Esitajate liitu kohtumenetluses esindanud vandeadvokaat Klen Laus selgitas, et tegemist oli suure pretsedentvaidlusega, mistõttu jõudis asi ka ühe menetluse raames kolm korda riigikohtusse. «Usun, et kohtu põhjendused aitavad tuua olulist selgust mitte ainult konkreetse küsimuse lahendamisel, vaid võimaldavad kollektiivse esindamise organisatsioonidel senisest paremini kaitsta oma esindatavate õigusi,» lisas Laus.

EELi esindaja Ambur lisas, et muusika kasutamine oma ettevõtluse edendamise eesmärgil toob autoriõiguse seaduse alusel kaasa tasu maksmise kohustuse.

Tingimused vaieldi selgemaks

Kohtuvaidluse käigus said oluliselt selgemaks tingimused, millisel juhul saab haridusasutus oma tegevuses tugineda autoriõiguse seaduse paragrahvis 22 sätestatud vaba kasutuse erandile, mis näeb ette võimaluse kasutada teiste isikute loomingut ilma tasu maksmata.

Kohtuotsusest sai üheselt selgeks, et erandi kõikide tingimuste mittetäitmisel ei saa sellele tugineda. Seda isegi juhul, kui osa tingimusi on täidetud.

Kohtuotsuse kohaselt suunas JJ-Street esitajate liidu esindatavate isikute avaldatud fonogramme üldsusele ilma tasu maksmata. Nüüd peab tantsukool tagantjärgi tasuma aastatel 2014–2016 kasutatud muusika eest, kokku üle 3000 euro.

Riigikohus leidis oma 2021. aasta otsuses, et seda summat ei saa pidada ebaõiglaselt suureks, arvestades JJ-Streeti tantsutundide mahtu ja muusika olulisust tantsimisel. Tantsukoolile jäid tasuda ka viivised ja nende kulutused advokaatidele, mis ulatusid kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Ambur ütles, et ajaliselt oli see vaidlus arvatavasti üks pikemaid autoriõiguse valdkonnas. Kohtuasja arutas lisaks maakohtule kolm korda ringkonnakohus ja samuti kolm korda riigikohus.

Tantsukoolid said kohtuotsusest kinnitust, et muusika kasutamine tantsutreeningutes eeldab lepingu sõlmimist ja tasu maksmist, ütles Ambur ja lisas: «Sellest võidavad kõik osapooled – muusika kaasabil saab areneda tantsukultuur ja tantsutreeningute läbiviijate kaasabil muusika.»