ARVUSTUS ⟩ «Jeanne d’Arc»: Estonia primadonna oleks vanale Verdile heameelt teinud

Elena Bražnõk «Jeanne d’Arci» finaalis.  Foto: Siim Vahur

Giuseppe Verdi «Jeanne d’Arc» pole helilooja enimmängitud teoste hulgas. «Jeanne d’Arci» on viimase saja aasta jooksul aeg-ajalt lavastatud, viimati sai see uuesti tähelepanu, kui 2015 jõudis taas kord La Scalasse. Eestiski mõistagi esimest korda.

Estonia «Jeanne d’Arci» kavalehel sõnastab Lauri Leesi ooperi libreto suurima nõrkuse elegantselt: Giuseppe Verdi ooperi peategelast ja sajandeid tagasi elanud Orleansi neitsit ei saa ega tohigi omavahel võrrelda. Midagi pole parata, ajaloolise tõega meelevaldselt ringikäimise tõttu pole libreto usutav.

«Jeanne d’Arci» aariates ja avamängudes on aimata suurt heliloojat, kes on kinkinud maailmale «Nabucco», «Traviata» ja «Aida», kuid seda on ainult märgata. Ooper tervikuna on muusikaliselt ebaühtlane. Verdi võis ju tõesti öelda pärast ooperi esiettekannet Itaalias, et see on tema parim muusika, ainult et pärast seda kirjutas ta veel üle 20 ooperi. Midagi pole parata, kõik ei saa õnnestuda. Mõned ooperid jäävad, aga enamik unustatakse.