/nginx/o/2021/05/23/13797987t1hedae.jpg)
/nginx/o/2023/02/22/15153763t1h7614.jpg)
Sedasi sprott ennast konservikarbis tunnebki, mõtlen endamisi, kui Tallinnast tõuseb õhku Berliini suunduv reisilennuk. Mina kui pikakoivaline seljakotirändurist ajakirjanik pean kitsal istmel püsima vägeva kannatlikkusega, aga ma tean, et nädalapikkune reis Berliini filmifestivalile on seda kõike väärt. Veel enam, samale lennule sattus filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes lahkesti aitab mul, nooremal kalal, orienteeruda bussi ja rongiga Potsdami väljakule, maailma ühe uhkeima filmipeo südamesse. Tere, Berliin! Jah, ma kavatsen vaadata palju filme ning vohmida döner-kebabi.
Berliini filmifestival ehk Berlinale toimub sel aastal juba 73. korda ja nagu ikka, võistlevad põhivõistlusprogrammi filmid ihaldatud Kuldkaru nimel, kohale on lennanud terve rügement kinomaailma tähti ning kogu Berlinale programmist leiab sadu ja sadu filme, mis linastuvad Berliini kinomajades. Sel aastal on Berlinalel Eesti jaoks suur tähtsus: filmiturul on seekord esindatud Balti riigid ning see pakub tänuväärseid koostöövõimalusi Eesti filmitootjatele. Esmakordselt on Berlinale lühifilmide võistluskavas Morten Tšinakovi ja Lucija Mrzljaki joonisfilmi «Eeva» näol ka Eesti film.
:format(webp)/nginx/o/2023/02/22/15153529t1hbf3f.jpg)