Ehkki kultuur on üks olulisemaid valdkondi, pööratakse kultuurivaldkonnale riigikogu valimiste eel ning erakondade programmides võrdlemisi vähe tähelepanu. On erakondi, kelle programmis pole kultuur isegi eraldi teemana välja toodud ning ka teiste erakondade kultuuriprogrammi võib pidada võrdlemisi pealiskaudseks.
Eesti Heliloojate liidu esimehe Märt-Matis Lill peab valimistsüklit ennekõike demokraatliku korra oluliseks osaks. «Valimislubadused teatud mõttes aitavad mõningaid olulisi asju jälle pildile tuua. See on päris huvitav, et kultuur on valimisprogrammides äärmiselt ebaühtlaselt esindatud ja üsna kõnekas on ka see, kuivõrd häguses või üldises rollis kultuur neis programmides üldiselt on,» lausis Lill.
Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep niivõrd lootusrikas valimislubaduste täide saatmise osas ei ole. «Sellega on nii, et usud küll, aga ikkagi saad petta. Valimisprogrammide üle arutlemine ja asjade fookusesse tõstmine praegusel hetkel ei vii kuhugi, edasi viib kahjuks ainult igapäevane raske ja pidev surve.»
Samas osutab Eesti Kunstnike liidu juht Elin Kard välja, et mõnes mõttes ongi loomeliitude ülesandeks tuletada kultuuriministeeriumile riigi poolt seatud eesmärke ja antud lubadusi. «Määravaks saavad neil valimistel eelkõige loovisikute sotsiaalsed garantiid. Ravikindlustus kõigile peaks kindlasti jõudma koalitsioonileppesse ja kui ei jõua, siis tuleb seda poliitikutele lakkamatult meelde tuletada,» sõnas ta.
Eesti Kinoliidu esimehe Ülo Pikkovi sõnul on valimisprogrammis üsna palju sõnaudu. «Kui me loeme valimisprogramme, siis seal on väga palju sellist paatoslikku juttu, palju on tsiteeritud põhiseadust, aga kui tegelikult on vaja kultuuripoliitikat ellu viia, siis ei ole tegijaid enam,» ütles ta.
Millest aga loomeliitude esindajate silmis valimisprogrammidest veel vajaka jäi? Millised on ootused tulevasele kultuuriministrile? Ja milliste probleemide lahendamisest alustama peaks, et Eesti kultuurielu edeneks?