Möödunud nädala lõpus tuli uudis, et Roald Dahli raamatud kirjutatakse ümber, et eemaldada iganenud ja solvav keel, vahendas Guardian. Muuhulgas asendatakse või eemaldatakse näiteks sõnad «paks» ja «kole».
SEGANE VÄRK ⟩ Kas Roald Dahli teosed kirjutatakse ümber või mitte? (2)
Kirjastaja Puffin on otsustanud, et Roald Dahli lasteraamatuid kirjutatakse ümber, et eemaldada väljendid, mida võib pidada solvavaks. Kirjastus on palganud selleks tundlikud testlugejad, et tuvastada tekstis osad, mille ümberkirjutamine on tarvilik, et raamatuid saaksid nautida ka tänapäeva lapsed. See võib tähendada, et muutmisele võib minna üsna ulatuslik osa kogu Dahli loomingust.
Seni on peamised muudatused puudutanud tegelaste füüsilist välimust, kelle kirjeldustesse on tehtud muudatusi. Sõna «paks» on väljaannetest eemaldatud või asendatud neutraalsema sõnaga «suur», samamoodi on eemaldatud sõna «kole».
Värvikamate näidetena on välja toodud, et Augustus Gloop, antagonist raamatus «Charlie ja šokolaadivabriku», mis algselt avaldati 1964. aastal, ei ole enam «tohutult paks», vaid lihtsalt «tohutu». Ka on «Nõidade» uues väljaandes kirjas, et tavalise naisena esinev üleloomulik naine võib töötada ka «tippteadlasena või ärinaisena», mitte enam «supermarketis kassapidajana või trükkima ärimehele kirju».
Samuti on umpalumpad muudetud sooneutraalseteks ja Matilda ei lähe enam «vana aja purjelaevadega» koos Rudyard Kiplingiga Indiasse, vaid teeb reisib Ernest Hemingwayga Aafrikasse.
Praeguseks hetkeks on algteksti tehti sadu muudatusi ning lisatud on mõned lõigud, mida Dahl ise ei kirjutanud, ehkki Roald Dahl Story Company ütles meediaväljaandele, et muudatused on väiksed ja hoolikalt kaalutud ning pole üldse ebatavaline, et kahe tiraaži vahel vaadatakse keelekasutus üle.
Samas on prantsuskeelsete Roald Dahli raamatute kirjastaja otsustanud, et prantsuse keeles Dahli teoseid plaanis ümber kirjutada ei ole.
Kirjastus Gallimardi esindaja tegi teisipäeval avalduse, et originaaltekstid jäävad puutumata pärast seda, kui Ühendkuningriigi kirjastaja Puffin palkas tundlikud lugejad, et eemaldada sobimatuks peetav keel.
«See ümberkirjutamine puudutab ainult Suurbritanniat. Me pole kunagi Roald Dahli kirjutisi muutnud ega plaani seda ka täna teha,» sõnas kirjastuse lasteosakonna pressiesindaja.
Prantsuse keeles jääb aga kõik nii, nagu oli raamatute tõlkimisel 1960. aastatel. Gloop jääb «jõehobuks … tohutuks … nagu paks siga», Oompa-Loompasid kirjeldatakse kui mehi, kes kannavad «hirvenahka» ja naisi, kes on riietatud «lehtedesse» ja lapsi, kes kannavad «mitte midagi».
Oompa-Loompasid, kes on alates «Charlie ja šokolaadivabriku» esmaväljaandest 1964. aastal läbi teinud mitmesuguseid kehastusi, kirjeldatakse prantsuse keeles kui «võimatult väikest… mitte suuremat kui keskmise suurusega nukk». Nad on pärit Loompalandist, «džunglist, nakatunud maailma kõige metsikumatest loomadest», elavad puumajades ja söövad rohelisi röövikuid, punaseid mardikaid, eukalüpti lehti ja «bong-bongipuu koort». Nii see ka jääb.
Roald Dahli pärandi kaitseks võtnud sõna kirjanik Sir Salman Rushdie, kes kirjutas Twitteris: «Roald Dahl polnud ingel, kuid see on absurdne tsensuur / Puffin Books ja Dahli pärand peaks häbenema.»
Roald Dahl was no angel but this is absurd censorship. Puffin Books and the Dahl estate should be ashamed. https://t.co/sdjMfBr7WW
— Salman Rushdie (@SalmanRushdie) February 18, 2023
Ka teised autorid ning kirjastajad on Roald Dahli pärandi kaitseks välja astunud ning ei pea õigustatuks, et kaalu, soolise identiteedi, vaimse tervise ja rassiga seotud lõigud on otsustatud ümber kirjutada.
Väljaande Guardian sõnul süüdistavad kriitikud Briti kirjastajat tsensuuris, sest kirjastaja eemaldas värvika keelekasutuse sellistest armastatud teostest nagu «Charlie ja šokolaadivabrik» ja «Matilda», et muuta need kaasaegsetele lugejatele vastuvõetavamaks ning muudetud väljaanded on saadaval juba Suurbritannia raamatupoodides.
Pariisi autoriõigustele spetsialiseerunud ettevõtte ACBM advokaat Antoine Chéron ütles, et Prantsusmaal ei ole surnud kirjanike teoste muutmine ebaseaduslik, kuid see on kultuurile ohtlik.
«Kui kaugele tagasi peaksime minema? Baudelaire? Voltaire? Piibel? Kui raamatuid sel viisil muudetakse, pole need enam originaalteosed. See pole tsensuurist kaugel,» ütles Chéron.
«See on meie kunstiajalugu. Ma pooldaksin pigem teosest täielikku vabanemist kui selle muutmist, kui tunneme, et see riivab praegust mõtlemist, kuid jällegi, kus see lõpeb? Kes otsustab, mis on praegu solvav või vastuolus praeguse mõtlemisega? See näib olevat rünnak kunstilise loomingu ja sõnavabaduse vastu,» sõnas advokaat.