100 unikaalset talutooli jõuavad näitusele

Copy
ERMi näitus «Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool».
ERMi näitus «Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool». Foto: Berta Jänes

Reedel, 24. veebruaril avatakse Eesti Rahva Muuseumi galeriis näitus «Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool», mis jääb avatuks kuni 4. detsembrini. Toolid jutustavad ilmekalt kaugest ajast, kust need pärit on, samuti nende valmistajatest.

Eesti Rahva Muuseumis on hoiul Eesti suurim talutoolide kollektsioon, kuhu kuulub üle 370 eseme. Vanimad näitusel eksponeeritud toolid pärinevad 18. sajandi teisest poolest, hilisemad 1930. aastatest.

«Toolil oli talupoja elamises suurem tähendus kui tavalisel tarbeesemel,» ütleb näituse kuraator Liisi Jääts. «Kui majakraami oli tavaliselt kasinalt, siis tool oli konstruktsiooni mitmekesisuse ja kaunistuste poolest kõige huvitavam ese. Ka maailmas valitsenud stiilid jõudsid lõpuks talumööblisse. Kohalikud meistrimehed kohandasid ja lihtsustasid ideid ning kombineerisid tehnilisi võtteid. Nii räägib talutool lugu loomingust, leidlikkusest ja oskustest samavõrd kui kodu sisustusest ning moe ja mööbli ajaloost.»

Talutool on ühtaegu ilus ja argine ese. Mõned on lihtsad istmed, mille valmistas talumees kolde ees istumiseks, aga on ka keerukamaid toole, mis telliti koduküla tislermeistrilt, ja neidki, mis valmisid perekonna tähtpäevadeks, näiteks pruudile pulmakingiks või tütrele kaasavaraks.

«Ühe põnevama eksponaadina saab välja tuua pulmadeks peigmehele tehtud järi. See on pärit Ratva külast Mäetaguse vallast ning legendi kohaselt on selle teinud Jüri Kriisk 1760. aastatel,» räägib kuraator Mariliis Vaks.

Ajal, mil mööblit valmistati enda tarbeks ja kohapeal, kujunesid välja põnevad kohalikud nn koolkonnad. Omapäraste erijoontega torkavad silma Muhu ja Kihnu toolid ning rannarootslaste looming Pakril ja Ruhnus. Kuraator Indrek Tirrul: «Näitusel saab vaadata, kuidas valmistas tooli lihtne talumees, kasutades selleks peamiselt kirvest, liimeistrit ja oherdit. Filmiklipid annavad aimu omaaegsetest tehnilistest lahendustest alates puidu lõhestamisest kuni õlgpõhja punumiseni.»

Eesti talutoolide lugu on kokku pandud ka näituse raamatusse «Eesti talutoolid», mille esimene trükk on juba läbi müüdud ja teine trükk jõuab varsti trükikojast kauplustesse.

Esimesed kuraatorituurid toimuvad 11. ja 21. märtsil.

Näitus on unikaalne ka taaskasutuse poolest: nimelt on vähemalt 85% ulatuses kasutatud varasemate näituste materjale. Kujundajad on Emma Eensalu ja Silver Rannak. Korraldaja on Reet Mark.

Märksõnad

Tagasi üles