Täna tähistab (või me ei tea, kas tähistab, võib-olla tagasihoidliku inimesena ei tähistagi) 65-ndate sünnipäeva briti laulja David Sylvian.
David Sylviani kunstipärased kummitused
Sylvian ei ole ilmselt laulja igale maitsele. Tema hääl on melanhoolselt trompetilik ja muusikat võib pidada algusperioodil rohkem art-rockiks, hilisemalt rohkem ambient-elektroonikaks. Tema karjääri on nimetatud ka «kaugeleulatuvaks ja esoteeriliseks».
Alustas ta briti new wave/art-rock bändis Japan, kus tegi mõnede arvates üldse oma muusikutee parima muusika. 1984. avaldas esimese sooloplaadi «Brilliant Trees», millel läks ka kommertslikult võrdlemisi hästi ja seda tuleb eraldi rõhutada, sest Sylvian mingisugune edetabelite hirm pole kunagi olnud. Õnneks.
Teda on saatnud ka sümpaatselt keskmetest eemaletõmbunud mehe imidž. Elab vaikset maaelu ja teeb oma muusikat. Soovime sellele, tahaks ju öelda väljapaistvale, aga pigem oleks õige öelda sissepaistvale mehele palju õnne ja valime talt meeleolu loomiseks mõned lood.