ARVUSTUS ⟩ Ei ole ühtki vaba(n)dust end viimasesse ritta peita?*

Nagu on vaba valik end täielikult katta või täielikult paljastada, on vaba valik ka olla haavunud selle pärast, kuidas keegi on otsustanud oma vabaduse määratleda. Foto: Tartu Uus Teater

Tartu Uue Teatri ja Vanemuise teatri koostööprojektina valminud «Vaba(n)dus» püüab mõtestada vabanduse olemust, ent seda mitte neutraalsest lähtepunktist, vaid sätestades erinevusi erinevate vabaduste vahel ning seda üsna erapoolikul moel.

Vabariigi aastapäeval on vabadusest, selle haprusest ja püsivusest rääkimine ühtaegu nii kohane kui ka kohatu. On see samaaegselt nii parim hetk kui ka halvim hetk, et meelde tuletada, et kui väga me ka seda ei sooviks, ei pruugi olla vabadus ei püsiv ega jääv, vaid vastupidi, üsna õrn ning nõuab nii hoidmist kui ka kaitsmist.

Vabadus ei ole kunagi resoluutne, vääramatu. See ei ole minu poolt poliitiline, religioosne või radikaalne avaldus. Ei ole see ka otsitud võimalus vaielda, targutada või kutsuda üles (filosoofilisele) diskussioonile. See on suuresti tõsiasja nentimine.