Peeter Simm 70! Palju õnne!

Peeter Simm Foto: Mihkel Maripuu

24. veebruaril 2018 kuulutati välja Eesti vabariik. 35 aastat hiljem sündis võimas filmimees Peeter Simm, kes saab täna 70-aastaseks.

«Niikaua on inimene noor ja niikaua võib ta olla režissöör, kui maailm on tema jaoks huvitav,» on sünnipäevalaps ise öelnud. Eesti filmi andmebaasis on Simmi nimi seotud 79 filmiga, see on rohkem, kui mehel tänaseks on eluaastaid.

Kaader Peeter Simmi mängufilmist «Arabella, mereröövli tütar» (1982), mis valminud Aino Perviku samanimelise jutustuse ainetel. Foto: Kaader filmist

1963. aasta filmikroonikate «Haiba sohvoosis» ja «Lutikas» juures oli 10-aastane (!) Simm ametis operaatori assistendina. 10 aastat hiljem juba esimene tudengifilm «Kõik omad poisid» (1974) režissöör ja stsenaristina. Simm on üldse enamiku oma filmide (kaas)stsenarist. Filmihariduse viis ta lõpuni Moskvas VGIKis, diplomitööks lühimängufilm «Võsakurat» (1976).

Tänavu on linastumas veel üks film, mille tiitrites jookseb Simmi nimi, BFMi tudengitöö «Soovid kaevu põhjast», kus ta on episoodilises poekülastaja rollis. Väga armastasid Eesti kinopublik ja -kriitikud tema eelmist filmi «Vee peal», mis valmis Olavi Ruitlase samanimelise raamatu põhjal ja Ruitlane kirjutas ka selle stsenaariumi.

Peeter Simmi «Vee peal». Andres (Rasmus Ermel) ja Kolla (Aarne Soro). Foto: Liisabet Valdoja

Simmi tuntakse ja armastatakse tema mängufilmide pärast. «Georg» (2007), «Head käed» (2001), «Inimene, keda polnud» (1989), «Saja aasta pärast mais» (1986), «Puud olid…» (1985), «Arabella, mereröövli tütar» (1983), «Ideaalmaastik» (1980), «Jõulud Vigalas» (1980) ja ärme unusta igahaljaid filme «Stereo» (1978) ning «Karikakramäng: Tätoveering» (1977).

Kõigi nende mängufilmiaastate (eelnev loetelu on subjektiivne ja ei hõlma muidugi kõiki Simmi mängufilme) vahel on ta teinud veel enamgi dokumentaalfilme. Kui mõni mängufilm jääb paratamatult oma aega kinni (ning mõni teine sügav inimlik sõnum kõnetab meid seni, kuni oleme inimesed), siis vaata et kõik Simmi dokid on hindamatud Eesti kultuuri dokumendid. Viimane neist, «Koma» (2018) räägib näiteks teatrimehest Kalju Komissarovist. Aitäh ka nende eest!

Simm sündis 1953. aastas õitsvas Kiviõli tööstuslinnas. Juba 15-aastaselt lahkus ta kodust, et õppida kuulsa Nõo keskkooli füüsikakallakuga klassis. 1976 lõpetas cum laude Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (ÜRKI, VGIK) režiikateedri (Aleksandr Stolperi meistriklass), diplomitööks lühimängufilm «Võsakurat». 1975–1993 töötas ta Tallinnfilmis mängufilmide režissöörina ja oli 1993. aastal üks stuudio Lege Artis Film rajajaid, teinud mängu- ja dokumentaalfilme nii seal kui ka teistes stuudiotes ning lavastanud teatris. Eesti Kinoliidu juhatuse esimehe ametis oli Simm aastael 2014–2016.