Lavastuse kunstnik on Kaia Tungal ning video- ja valguskunstnik Mikk-Mait Kivi. Lavastuses tantsivad teiste hulgas Vanemuise balletitrupi artistid Georgia Toni Hyrkäs, William Halton ja Yukiko Yanagi.
Tantsulavastuse üks fookus avab noorte identiteediotsinguid sotsiaalmeedias. «Kuigi sotsiaalmeedial on potentsiaal pakkuda võimalusi ühenduste loomiseks, eneseväljendamiseks ja isiklikuks kasvuks, võib see kaasa tuua ka hulga negatiivseid tagajärgi, nagu võrdlemine, küberkius, sõltuvus, privaatsuse kaotus ja moonutatud minapilt,» jagas lavastaja Rauno Zubko mõtteid, kust lavastuse üks keskne idee arenema hakkas.
Zubko sõnul peab nii kodu kui kool toetama noorte digitaalse kirjaoskuse ja meediapädevuse arendamist, mis aitaks mõista nii veebikäitumise võimalikke tagajärgi kui arendada oskusi identiteediotsingutes navigeerimiseks.
«Lavastuses visandame erinevaid minapilte ning vaatame nende murenemist näiteks sõja, energiakriisi ja muu noortele päevakohase kriisi valguses. Toome nii video kui lavakujunduse kaudu lavale mitmeid sümboleid, mis käivad kaasas mõne kriisiidentiteediga. Mängime nende sümbolitega ja vaatame, millised identiteedid sünnivad,» jagas Zubko.
Lavastuses läheme kaasa reaalsusega, kus publikul taskus olev nutiseade on osa igapäevaelust. Kaasates teatrikülastajate nutiseadmeid ning võimaldades publikul nende kaudu laval toimuvat mõjutada, loodab lavastaja tuua teatri lähemale noortele, kes muidu teatrisse mineku asemel TikTokis ja muudel sotsiaalmeediaplatvormidel aega veedaksid.
Lavastus suunab analüüsima kogetut ja mõtlema nii reaalses kui virtuaalses maailmas loodavale jalajäljele. «Kui lavastus seda teeb, on see minu silmis edukas, olgu reaktsioon kas positiivne või negatiivne. Minu sõnum kõigile ja alati on: ole, kes sa oled, ja lase teistel olla, siis eksisteerime koos edukalt,» rõhutas Zubko.