Kristjan Randalu legendaarse helilooja teose tõlgendusest: «Eesmärk ei olnud Schumanni svingima panna.»

Kultuuritoimetus
Copy
Kristjan Randalu
Kristjan Randalu Foto: Kaupo Kikkas

Eesti silmapaistvamaid pianiste Kristjan Randalu tunnistab, et tal oleks huvitav teada, mida arvaks Robert Schumann tema teose "Poeedi armastus" töötlusest, mis tuleb 16. märtsil ettekandele Tartu H. Elleri kooli Tubina saalis. Kristjan Randalu kontserdil «Džässis ainult Schumann» kõlab 19. sajandi suure helilooja laulutsükkel uues improvisatsioonilises kuues.

Schumanni «Poeedi armastus» on 16-osaline laulutsükkel, mille helilooja kirjutas 1840. aastal pühitsemaks armastust oma tulevase abikaasa Clara Wiecki vastu.

«Kindlasti on suur muutus see, et tegemist on nüüd instrumentaalversioonidega, teksti selge sõnum ja suunav karakter on mängust väljas. Kuidas kannab muusika iseendas? Kas algne tonaalsus ja meelestatus toimib ka ilma tekstita?,» kommenteeris oma nägemust Kristjan Randalu.

Teose džässilikkuse kohta selgitas Kristjan Randalu, et tegemist ei ole mitte džässi kui stiili kombineerimisega – eesmärk ei olnud mitte Schumanni svingima panna ja paari bluusifraasi lisada – pigem on fookus originaalteoste rütmilistel ja harmoonilistel omapäradel, nende variatsioonidel ja laiendustel. Džäss kui vabadus kasutada muusikalist materjali varieerides ja kombineerides improvisatsioonidega,» täpsustas helilooja.

Kristjan Randalu valib oma «Poeedi armastuse» töötluse lähtepunktiks Schumanni partituuri virtuoossuse ning jätab kõrvale tekstiaspekti, tuues esile klaverimuusika sõltumatu potentsiaali. Tema energiline liikumine klaviatuuril viitab hoopis meloodialiinidele ja Schumanni loomingu aluseks olnud kirjanduslikele motiividele ning avardab algset laulutsüklit tonaalsete nüansside, loominguliste rütmiimpulsside ja üllatavate suunamuutustega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles