/nginx/o/2023/03/02/15174695t1hb44b.png)
Selle aasta 26. märtsil oleks Eesti üks tähtsaimaid naisrežissööre Leida Laius saanud 100-aastaseks. 20.–26. märtsini kestev juubelinädal on pühendatud Leida Laiusele ja tema panusele eesti filmikunsti. Nädala jooksul tuuakse Laiuse filmid taas suurele linale nii Tallinnas kui ka Tartus ning samuti on režissööri loomingut võimalik vaadata erinevatel voogedastusplatvormidel.
Tartu Elektriteatris ja kinos Sõprus linastuvad retrospektiivi raames kõik tema täispikad mängufilmid, näitamisele tulevad ka Laiuse kaks dokumentaalfilmi, «Sündis inimene» ja «Lapsepõlv», millel on oluline sisuline seos autori viimaste mängufilmidega «Naerata ometi» ja «Varastatud kohtumine».
Elektriteatris ja Sõpruses on väljas Rahvusarhiivis talletatud fotodest valimik, mis avab omanäolise ja hinnatud režissööri loometöö telgitaguseid. Valimikust leiab üle 30 foto režissööri rohkem ja vähem tuntud filmide võtteplatsidelt.
Vabamu muuseumis on avatud ekspositsioon «Välja ahju tagant! 150 aastat Eesti naisliikumiste ajalugu», kus võib näha Flo Kasearu skulptuuriseeriat olulistest naistest läbi Eesti ajaloo, nende seas on püstitatud ratsamonument Leida Laiusele.
26. märtsil linastub Arvo Pärdi keskuses «Ukuaru» ja Vabamus leiab aset Leida Laiuse filmipärandi teemaline vestlusring, mida modereerib Tristan Priimägi. ETV2 pühendab samal päeval teemaõhtu Leida Laiusele, režissööri filme näitavad juubelinädalal ka Telia, Elisa, Netikino, Arkaader ja Jupiter.
/nginx/o/2023/03/02/15174692t1hbb27.jpg)
Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade üks olulisemaid Eesti režissööre. Tänases vaates moodustab Laiuse mängufilmipärand väga ühtse terviku, kus eri filmides tulevad ikka ja jälle esile sarnased teemad: tugeva naise lugu, mehe ja naise mõistatuslikud suhted, naiseks ja emaks olemise väljakutsed. Kuna just naiseks olemise temaatika on tema filmides kesksel kohal, on Laiuse filmide mõte praegu ühiskondlikult paremini mõistetav kui kunagi varem.
Operaator Ago Ruusi sõnutsi tegi Leida Laius seda, mida eesti filmitegijad polnud varem teinud, lahates psühholoogiliselt inimhinge ja inimsuhteid. Laiuse filmograafia on tähendusrikas ja esinduslik, peegeldades mitte ainult autorile omast filmikeelt, vaid ka eesti filmi muutumist ajas. Tundliku režissöörina suutis ta panna suurepäraselt mängima nii kogenud näitlejad, algajad kui amatöörid ja on selliselt põlistanud filmilukku mitmed näitlejad oma parimate osatäitmistega.
«Mäeküla piimamees» oli film, mis tegi Jüri Järvetile tee lahti üleliidulisele ekraanile. «Ukuaru» on Lembit Ulfsaki parimaid rolle. Lembit Peterson ja Kaie Mihkelson said «Kõrboja peremehe» osatäitjatena paljudele Tammsaare tegelaste elavaks kehastuseks. «Naerata ometi» tõi rohkelt auhindu muude seas ka filmi peaosatäitjale Monika Järvele ning «Varastatud kohtumine» oli Maria Klenskaja filmikarjääri võimsamaid saavutusi. Lisaks kõigele muule on Leida Laiuse filmid andnud eestlastele ka ühe armastatuima muusikapala – Arvo Pärdi «Ukuaru valsi».
Juubelinädala korraldavad Eesti Filmi Instituut, Eesti Kinoliit, Tartu Elektriteater, kino Sõprus, Rahvusarhiivi filmiarhiiv, Vabamu ja Arvo Pärdi Keskus.