Kultuuriajalugu ⟩ Maskid ja maskeerimine: riitusest meelelahutuseni

Tuisupüha unenägu sarjast «Põhjala». Kaljo Põllu, 1977.  Foto: Eesti Kunstimuuseum

Läbi ajaloo on inimene rituaalides, tseremooniatel ja tavades võtnud maski ja kostüümi kandes endale teise, tavaelust erineva rolli, et luua tegelikust paremat ja külluslikumat ulmeilma. Eesti Rahva Muuseumi 18. märtsil avataval näitusel «Õige keha, vale keha?» saab teada, kelleks on end fantaasiates kujutletud.

Vanimad täpsed kirjalikud teated maskide kandmisest ja maskeerimisest Eestis pärinevad keskajast ning on seotud peamiselt vastlatega. Maskide ajalugu on aga maailmas ja ka siinmail oluliselt pikem, neid kanti erilistel riitustel üle ilma juba tuhandeid aastaid tagasi. Euroopa vanimatel koopamaalingutelgi võib näha looma- ja linnumaskides inimfiguure.

Riitusel maske kandvaid inimesi on kujutatud ka Soome Äänisjärve kaljujoonistel. Sealsetest maskidest saab eristada hunti, põtra, lindu, isegi harulist oksa. Pole kahtlust, et iidsetel aegadel olid Eestiski šamaanid oma meelerännakutel vaimude ilma varustatud muu hulgas maski ja erilise rõivastusega. Need, tõenäoliselt samuti loomi ja linde, vahest isegi maagilisi olendeid kujutanud maskid on paraku ammu hävinud, jättes endaga seotu hästi hoitud saladuseks.