Kellerteatri «Mets»: inimese jaoks on oluline, et saaks panna punkti

Ülekuulatavaid on uurijal arvukalt, kuid neid näeb vaataja vaid videopildis.  Foto: Siim Vahur

Kellerteatri käimasoleva teatrihooaja kolmas uuslavastus, noore vene kirjaniku ja dramaturgi Polina Borodina (1990) «Mets» suunab vaatajate mõtted lahendamata jäänud kadumisjuhtumitele.

Samal ajal kui Kellerteatri prožektorisudune saal hakkas täituma vaikselt sumiseva publikuga, taustal mängimas mahe džässmuusika, ilmus lavakujunduse osaks olevale kahele kangasekraanile hirmutav info: politsei- ja piirivalveameti 2022. aastal kadunud ja eksinud inimeste statistika, protsendid ja arvud kõnelemas enda eest. Ühtlasi oli see hea võimalus silmitseda Piret Peili stsenograafiat – robustsest metallvõrgust mõttelisi seinu ja mööblit, ainsa värvilise elemendina keset hallust silmatorkavalt punane filterkohvimasin. On laval trellid? Vangikong? Puur? Või kõik kokku?