Selgusid kulka kirjanduspreemiate laureaadid

Täna, emakeelepäeval, kuulutati Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2022. aasta aastaauhindade laureaadid.

PROOSA

(Žürii: Leena Kurvet-Käosaar (esimees), Doris Kareva, Siim Lill, Kaupo Meiel ja Karl-Martin Sinijärv)

• Piret Raud, «Nimepanija»

«Piret Raua novellikogu «Nimepanija» kaheksa novelli moodustavad ühe kunstiliselt harmoonilise, ent sisult süngepoolse, pahaendeliselt ebakõlalise terviku, mille kaudu eesti maagiline realism astub pika sammu edasi. Novellide puhtakõlaline, oma lihtsuses meisterlik lugude esitamise viis haarab lugeja kindlalt ja justkui rahustavalt enda võimusesse, viies ta niimoodi otse tema silme all moonduva süütuna näiva argireaalsuse keerdkäikudesse. Selles aga hakkavad järg-järgult ja pea märkamatult hargnema inimeksistentsi trööstitu paratamatuse allhoovused, mis ootamatute süžeearengute kaudu jõuavad düstoopilise mõõtmeni. Tsiteerides Kaupo Meielit, see siiski «ei masenda, sest mitte kunagi ei kao tema loomingust valgus, mis pilkaseski öös meile õige tee kätte juhatab»,» ütles žürii esimees Leena Kurvet-Käosaar.

LUULE

(Žürii: Leena Kurvet-Käosaar (esimees), Doris Kareva, Siim Lill, Kaupo Meiel ja Karl-Martin Sinijärv)

• Jürgen Rooste, «Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus»

«Jürgen Rooste «Loimurite laul» kõnetab oma mitmetahulisusega. See luulekogu süüvib Eesti kultuurimällu, seda samas 20. sajandi ajaloosündmustest eemale pikemale ajaraamile laotades, käsitleb meie kestmajäämise võimalikkust siin planeedil rahvuse, liigi ja elusainena ning teeb nähtavaks muinasjutumaailmade ja argimüütide taustal laiutavaid varjudekuristikke, hõlmates ka lähisuhte vägivaldsuse teemat, mis 2022. aasta proosas ja luules üldisemalt õrna punase joonena esile kerkib. Samavõrd ja samaaegselt on luulekogu jürgenroosteliku eneseiroonilise poeedimina taustal valusalt ja vahetult isiklik(una loetav). Vana hea Rooste ei ole tagasi ega edasi, uus hea Rooste on tulekul ja näib, et lähtudes põhimõttest «vähem, aga vägevamalt»,» tunnustas Käosaar.

LASTEKIRJANDUS

(Žürii: Kätlin Vainola (esimees), Anne Kõrge ja Helin Puksand)

• Kadri Kiho ja Stella Salumaa, «Endel ja Kati»

«Kadri Kiho ja Stella Salumaa «Endel ja Kati» on värske, hoogne ja väga terviklik teos, kus lisaks humoorikale väljendusviisile on olulisel kohal ka vaimsed teemad: ärevus ja enesest võitu saamine. Erilist rõõmu ja avastamislusti pakub põnevate peatuse- ja tänavanimede lugemine ning uurimine,» tunnustas žürii esimees Kätlin Vainola.

NÄITEKIRJANDUS (auhind antakse välja kolme aasta tagant)

(Žürii: Riina Oruaas (esimees), Katrin Tegova ja Margus Mikomägi)

• Jaan Undusk, «Suur Siberimaa»

«Jaan Unduski «Suur Siberimaa» kasvatab üksikisiku silme läbi ja argisest keskkonnast väikeste koomiliste elementidega välja ajastu koondpildi. Näidend on nii mitmemõtteline kui mitmemõõtmeline: loomeisik on vastamisi asetatud totalitaarse võimu labürindiga,» kirjeldas näidendit žürii esimees Riina Oruaas.

VENEKEELSE KIRJANDUSE AUHIND

(Žürii: Irina Belobrovtseva (esimees), Ülle Pärli ja Grigori Utgof)

• Andrei Ivanov, «Videviku melanhoolia» («Меланхолия сумерек»)

Žürii esimees Irina Belobrovtseva selgitas, et «Videviku melanhoolia» eristub Andrei Ivanovi varasematest teostest: «Esmapilgul on lugeja ees 17 tekstist koosnev novellikogu, millega tutvumist võib alustada kust iganes. Tegelikkuses on tegemist üliraske žanriga – romaaniga novellides, mille muljetavaldavad juhtmotiivid ja emotsionaalsed ülemhelid on äratuntavad vaid siis, kui järgida autori poolt ette antud jada.»

• Olga Titova, «Baltikumi elu suvi» («Лето балтийской жизни»)

«Olga Titova luulekogule «Balti elu suvi» on omane erinevate keeletasandite ühendamine ühe teksti raames. Nii näiteks raamivad tsüklid «Armastuskirjad» ja «Kirjad kaugetele ja lähedastele» religioosse sisuga värsse, palveid. Püha ja argine, armastuseigatsus ja mälestused ning luule kui võimalus pageda – ühendavad selle raamatu nauditavaks tervikuks,» ütles Belobrovtseva.

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

(Žürii: Kätlin Kaldmaa (esimees), Maarja Kangro ja Kaia Sisask)

• Ülar Ploom ja Ilmar Vene (tõlge itaalia keelest): Dante Aligheri, «Jumalik komöödia. Paradiis»

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

(Žürii: Kätlin Kaldmaa (esimees), Maarja Kangro ja Kaia Sisask)

• Consuelo Rubio Alcover (tõlked hispaania keelde): Paavo Matsin, «Gogoli disko»; A. H. Tammsaare, «Kõrboja peremees» ja Piret Jaaks, «Emme draakon»

Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimees Kätlin Kaldmaa kommenteeris, et aasta 2022 oli pööraselt viljakas tõlkeraamatute aasta. „Suurepäraseid tõlkeid suurepärastelt tõlkijatelt ilmus nii palju, et nominentide valimine oli väga keeruline. Nominentide nimekiri võinuks olla kolm korda pikem ja kõik tõlked selles oleksid olnud ühtviisi professionaalsed. Parimat võõrkeelse teose eestindust kaaludes seisis žürii ees valik kirjandusklassika ja kaasaegse kirjanduse tähtteoste vahel. Arutelud olid tulised ja lõpuks tuli tunnistada: «Ei saa me läbi Danteta!» Kõik eesti keelest võõrkeelde tõlkijad teevad aasta aasta järel tänuväärset tööd ja nominentide nimekiri on selleski kategoorias väärikas,» lisas Kaldmaa. «Laureaadiks sai tõlkija, kelle 2022. aastal ilmunud teoste loetelu on igati väärikas ja kvaliteetne.»

MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

(Žürii: Bruno Mölder (esimees), Kristiina Ross ja Märt Väljataga)

• Kristi Viiding (tõlge ladina keelest): Justus Lipsius, «Laimamisest. Meelekindlusest»

«Mõttekirjanduse žüriid võlus Kristi Viidingu tõlgitud raamatu puhul asjaolu, et see kehastab mitmeid olulisi voorusi. See avab eesti lugejale Justus Lipsiuse, XVI sajandi uusstoitsistliku mõtleja vaateid laimamisele ja meelekindlusele, mis on igihaljad teemad ja igati olulised tänapäevalgi. Lipsiuse tekstid on tõlgitud ladina keelest kaunisse eesti keelde. Lisaks rikastavad teost ka arvukad kommentaarid ja tõlkija järelsõna. Kõik see kokku annabki tulemuseks tunnustust vääriva saavutuse,» ütles žürii esimees Bruno Mölder.

ESSEISTIKA

(Žürii: Daniele Monticelli (esimees), Marin Laak ja Peeter Torop)

• Sirje Olesk, «Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s»

«Köitvalt kirjutatud monograafia avab okupeeritud Eesti kirjanike liidu tegevuse varjatud külgi, tänu millele eesti kirjandus jäi ellu, puhkes õitsele ja elas edasi,» kirjeldas teost žürii esimees Daniele Monticelli. «Sirje Olesk tunneb seda aega suurepäraselt ja raamat on kirjutatud toetudes autentsetele arhiiviallikatele ja kaasaegsete mälestustele.»

ARTIKLIAUHIND

(Žürii: Daniele Monticelli (esimees), Marin Laak ja Peeter Torop)

• Mirjam Hinrikus, «Autentsuse probleemid: tõu(sik)rahvuslus, sünteesid ja «Felix Ormusson» (ilmunud raamatus «Mäng ja melanhoolia: Friedebert Tuglase romaan «Felix Ormusson»»)

«Suure haardega artikkel käsitleb Tuglase romaani lähianalüüsi toel rahvus(lus)e küsimust 20. sajandi alguse Eesti kultuuris, paigutades seda veenvalt laiemasse rahvusvahelisse konteksti. Tegemist on tähtsa panusega Tuglase loomingu uurimisse, mis lahkab tänagi aktuaalset rahvusluse teemat,» tunnustas Monticelli.