/nginx/o/2023/03/15/15199004t1h93aa.jpg)
Claudio Monteverdi sajandeid varjusurmas olnud ooper «Ariadne» jõuab Briti vanamuusikakorüfee Andrew Lawrence-Kingi rekonstruktsioonina Eestis lavale esimest korda. Teos pealkirjaga «Ariadnet otsides» etendub 16. märtsil Pärnu kontserdimajas ja 18. märtsil Estonia kontserdisaalis, esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Floridante barokkorkester Lawrence-Kingi juhatusel.
1608. aastal valminud «Ariadne» on barokiajastu ühe tuntuma helilooja, ooperižanrile alusepanija Claudio Monteverdi (1567–1643) teine ooper. Helilooja ise pidas «Ariadnet» üheks oma kõige paremaks lavateoseks, kus tal õnnestus tõetruult väljendada emotsioone muusikas.
Sajandite jooksul on enamik muusikalisest materjalist kaduma läinud, säilinud on vaid Ottavio Rinuccini Vana-Kreeka mütoloogia põhjal loodud itaaliakeelne libreto ning kuulus aaria «Lamento d’Arianna» («Ariadne nutulaul»). Ooperi otsustas taastada Guernsey saarelt pärit hinnatud vanamuusikakorüfee Andrew Lawrence-King, kes on tuntud nii dirigendi kui harfimängijana.
«Olen Monteverdi loomestiili ja -võtteid pieteeditundeliselt kasutades loonud Rinuccini säilinud tekstidele uue muusika, mida täiendab ajastuteadlik ettekandeviis,» ütles Lawrence-King. Helilooja lisas, et teda kannustas soov tuua publikuni väga eriline ooperielamus, võimalus kuulata ja näha Monteverdi kõige kuulsamat traagilist aariat «Lamento d’Arianna» selle algses teatraalses kontekstis.
«Tuntud kaebelaul, mida «värvib» ühelt poolt muusikalise draama kirju tegelaskond – printsid, kuningannad, jumalad, kangelased, metslased, sõdurid ja lihtsad kalurid – ning teisalt muusikaliste kontrastide plejaad – dramaatilise monoodia kõrval kõlab kõrvupaitav ansamblimuusika, elavaloomulised tantsud ja väärikad sinfooniad. Kutsun publikut kogema Ariadne muusikalist lugu mitte üksnes silmade ja kõrvadega läbi Rinuccini kauni teksti, vaid tunnetama ka koori esituses vormuvate tegelaste emotsioone,» lausus Lawrence-King.
Idee algataja, vanamuusikaeksperdi Saale Fischeri sõnul on barokkmuusikas väljendusrikkus väga oluline. «Sõnum antakse edasi teksti, muusika ja kõlavärvide kaudu. Barokkmuusika on väga ilusa helikeelega, mis sobib suurepäraselt esimeseks tutvuseks klassikalise muusikaga.»
Esitajate koosseisu kuuluvad Floridante barokkorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, juhatab Andrew Lawrence-King, kes ise mängib ka harfi ja klavessiini.
«Laval on ka haruldasi pille, mida sajandeid ei ole mängitud, näiteks arpanetta ühendab endas nii kandle kui ka harfi, tekitades väga kauni kõla. Ettekanne on lavastuslike elementidega, paljud kammerkoori lauljad teevad solistirolle kostüümides ja laulutekstid kuvatakse tiitritena, nii et kuulamist ja vaatamist on palju,» lisas Fischer.
Solistidena esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljad Yena Choi, Toomas Tohert, Laura Štoma, Maria Valdmaa, Danila Frantou, Henry Tiisma, Raul Mikson, Sander Sokk, Geir Luht, Rainer Vilu, Anna Dõtõna, Mariliis Tiiter, Kristjan-Jaanek Mölder, Miguel de Silva ja Lodewijk van der Ree.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)