Mees, kelle elutööks on Narva valgustamine ja Eesti hoidmine piirilinnas

Rein Annik on raamatus lakooniliselt, kuid väga faktitäpselt kirjeldanud 1950. aastate nõukoguliku ettevõtte tööd ja rolli linnas, kus eesti keel oli juba jäänud tagaplaanile. Foto: Konstantin Sednev

Kolmkümmend aastat Narva elektrivõrgu ettevõtet juhtinud Rein Anniku raamat on vaatamata pealkirjale midagi palju rohkemat kui vaid lugu elektritaristu loomisest ja haldamisest piirilinnas.

150 leheküljel leiame detailse ülevaate ühe ettevõtte arengust, mis tänu faktitihedusele ja ajalooliste fotode rohkusele on ka suur osa Narva loost nõukogude ajal ja taasvabanenud Eestis.

1935. aastal Narva sündinud Rein Annik õppis Tallinna Polütehnikumis aastatel 1950–1954 ning lasi vabatahtlikult end riikliku suunamiskomisjoni hämmelduseks suunata tööle sõjas purustatud ja juba võõrtöölistega täitunud Narva. Raamatus on lakooniliselt, kuid väga faktitäpselt kirjeldatud tööd 1950. aastate nõukogulikus ettevõttes ja viimase rolli linnas, kus eesti keel oli juba jäänud tagaplaanile. Ülevaade antakse ka Narva olulisematest energiatarbijatest, ehitustest ning sotsialistliku majanduse ja eluolu eripäradest.