Uuring: loometöö eest makstakse Eestis liiga vähe

Eestis mitmendat aastat kestev majanduslangus ja kasvav elukallidus on kaasa toonud selle, et inimestel on järjest raskem oma igapäevaste kulutustega hakkama saada. Foto: Unsplash

Täna esitleti Kultuuriministeeriumis uuringut «Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine». Esimese selletaolise uuringu põhiline järeldus on, et loometöö eest makstakse liiga väikest tasu, mis on ebastabiilne ja ei küündi Eesti keskmiseni ühelgi loomealal.

«Kultuuriministeeriumi jaoks on loovisikute toimetulek selle aasta prioriteet ja riigieelarve läbirääkimistel ning koalitsioonikõnelustel on nende olukord samuti arutluse all. Kõik saavad aru, et sellest teemast enam mööda vaadata ei saa. Eesti kultuur on mitmekesine, kuid see ei tohi tulla loojate ebaõiglase kohtlemise arvelt,» ütles kultuuriminister Piret Hartman.

Uuringut tutvustasid Kadri Arrak ja Kaupo Koppel Civitta Eesti AS-ist. Uuringust selgus, et:

Eesti professionaalsete loometöötajate loometööst saadavad kogutulud on tööturul väikesed ja isegi suurima tuluga loomevaldkonnas jäädakse alla riiklikule keskmisele palgale.

Loometöötajate tänast toimetulekut ei ole võimalik parandada ilma lisarahastuseta, mis on suunatud töötasude suurendamisse.

Loomingu tegemist mõjutab Eesti väike ja tõrkuv turg ning ilma avaliku sektori toeta kaasneks professionaalse loometegevuse drastiline vähenemine piirini, kus kannataks kogu Eesti kultuuri mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.

Tänane loomepalkade (kirjaniku- ja kunstnikupalk) meetme korraldus on tulemuslik ja ennast tõestanud.

Loomepalkade võimalikku laiendamist tuleks kaaluda rollipõhiselt - kui kunsti ja kirjanduse puhul oli lähtekoht valdkonna suur vabakutseliste arv ja riigi rahastuse puudumine, siis järgmise lahendamist vajava probleemkohana tuleks üle vaadata kollektiivsel loometööl põhinevate valdkondade (klassikaline muusika, film, etenduskunstid) keskse tähtsusega individuaalsete võtmerollide esindajate (režissöör/lavastaja, stsenarist ja helilooja) tasustamine.

Peaaegu kõik loometöötajad on kõrgharidusega ja tippspetsialistid. Seda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ametlike töötamiste liigituste järgi. Seda teravam on küsimus, miks me oma tippudele väärikat tasu ei maksa.

Tulemuste esitlusele järgnes Airi Triisbergi, Margus Allikmaa ja Ott Karulini arutelu loovisikute toimetuleku teemadel.

«Palk ja sotsiaalsed garantiid on ühe mündi kaks külge. Selleks, et paraneks looviiskute ligipääs sotsiaalkaitsele, on neile vaja õiglast palka. Oluline on, et loovisikute sissetulek laekuks just palgana, mitte stipendiumi või muu sissetulekuna, millelt ei maksa sotsiaalmaksu. Selleks, et loovisikute toimetulek paraneks, on kultuurivaldkonnale vaja lisarahastust õiglaste palkade maksmiseks,» ütles vabakutseliste loovisikute huvikaitse ekspert Airi Triisberg.