AK ⟩ Vaimulikust sai valgustatud vabamüürlane

Johann Gottfried von Herderile on keel nagu koosleiutamine – keel, mõtlemine ja mõistus kujunevad koos. Keel on teadvuse väljendusvahend ja mõistuse tööriist. Foto: Repro

Ilmamaa kirjastus avaldas Johann Herderi (1744–1803) noorpõlve teosed, kolm teksti, millele on lisatud Jaan Unduski mahukas saatesõna «Moodsa inimkonna arhitekt».

Unduski järelsõna avab põhjalikult Saksa- ja Liivimaa valgustusaegse kirjanduse olukorra. Ta tutvustab paljukirjutaja Herderi elulugu ja loomingut ning kujutab taustamustrina tema vaimset kujunemist. Undusk kasutab Sigmund Freudi psühhoanalüüsi asemel Gilles Deleuze'i skisoanalüüsi. Tema arvates toimus Herderi vaimses elus psühhoosi muutumine geeniuseks, tema vaimne areng liikus meeletusest andekuse suunas. Herder ongi Goethe kirjeldatud Fausti algkuju, kes viskleb raamatutarkuse ja elu meeletult meeleliste kogemuste vahel.

Ida-Preisimaal sündinud Herder õpis Königsbergis (oli Immanuel Kanti õpilane), elas Riias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Talle avaldasid väga tugevat mõju Jean-Jacques Rousseau kirjutised uuest inimsusest. Ta loobus Riias vaimuliku ametist ja reisis poolehoidjate abil Pariisi prantsuse keelt õppima. Teel elas ta läbi laevahuku.