Linastuvad EFTA nominendid: Eesti värske filmiparemik saabub kinoekraanile

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Kaader Priit Tenderi lühianimafilmist «Koerkorter».
Kaader Priit Tenderi lühianimafilmist «Koerkorter». Foto: Filmikaader

Tänavu on kõikidel filmisõpradel võimalik näha kodumaised Eesti filmiauhindade nominente Apollo kino ekraanil. Kahel viimasel märtsi nädalal on Apollo Solarise ja Coca-Cola Plaza ekraanidel EFTA erilinastused. Esimesed linastused on kinos juba alates sellest reedest.

«Kuna filme tuleb vaadata suurelt ekraanilt, siis on kinosaal parim koht, kus vaadata nomineeritud filme. See on parim võimalus filmitegijatest žüriiliikmetel hinnata filme ja valida välja parimad, aga ka publikule avaneb šanss uuesti vaadata oma eelmise aasta lemmikuid,» ütleb Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. «Suur aitäh kino Apollo selle võimaluse eest.»

Edith Sepp tänavuste Eesti filmi- ja teleauhindade nominentide väljakuulutamisel.
Edith Sepp tänavuste Eesti filmi- ja teleauhindade nominentide väljakuulutamisel. Foto: Erlend Štaub

Apollo Kino programmijuhi Triin Säsi sõnul on nende kõige suurem armastus on filmid, filmimaailma telgitagused ja kõik sellega seonduv ning EFTA kannab endas seda sama ideed. «Filme peaks vaatama eelkõige kinos ja suurelt ekraanilt koos teiste filmisõpradega, sest vaid nii saab selle õige emotsiooni kätte. EFTA nominentide taas-näitamisega tunnustame ennekõike Eesti filmitegijaid ning anname võimaluse neil filmidel uuesti särada ja jõuda ka nende inimesteni, kellel need kinoekraanilt nägemata,» vastab Triin Sasi.

Näitamisele tulevad kõik filmikategoorias võistlevad filmid.

Põnevik «Tagurpidi torn», mis räägib laste suvest unises alevikus, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tehases. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ning paneb sõbrad karmi vastasseisu. Jääbki lahendada küsimus - mis on õige ja mis on vale? Film on nomineeritud 8 kategoorias, seal hulgas parim film ja parim režissöör.

Kaader Jaak Kilmi filmi "Tagurpidi torn" võtetelt. Pildil Paikuse tüdruk Rebeka Kask.
Kaader Jaak Kilmi filmi "Tagurpidi torn" võtetelt. Pildil Paikuse tüdruk Rebeka Kask. Foto: Heikki Leis

«Apteeker Melchior. Viirastus». Keskaegse krimipõneviku teises filmis ehmatab öövahti kohutav viirastus – rikka kaupmehe traagiliselt uppunud tütar. Hommikuks on vahimees kõrgest tornist surnuks kukkunud ja kahtlastes õnnetustes kaotavad elu veel mitu inimest. Film on nomineeritud 8 kategoorias, seal hulgas parim stsenaarium.

«Kalev» on tõsielust inspireeritud spordidraama Kalevi korvpallimeeskonna teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimaste meistrivõistluste võitjatiitlile 1991. aastal. Film on nomineeritud kümnes kategoorias, muuhulgas parima meespeaosa valikus.

Ja kohe teeb korvivõrk tsahh! Reimo Sagor filmis «Kalev».
Ja kohe teeb korvivõrk tsahh! Reimo Sagor filmis «Kalev». Foto: Filmikaader

Ühe tervikuna näeb esmakordselt suurel ekraanil ka lühifilmide kogumiku «Kadumise lühikursus» linateosed. «Kadumise lühikursusel» leiab liigutavat draamat, aga ka nalja ja märulit. Lisaks on näha uudset vormi ning eksperimenteerimist muusika ja tantsuga. Selle mitmekesisuse seob tervikuks filmide tegelaste hingedes pakitsevad inimlikud soovid läheduse, kuuluvustunde ja lootuse järele.

Kasseti avab Madli Lääne lühi-eksperimentaalfilm «Kallid reisijad». Eeva Mägi ooper-vestern «3. oktavi F» on ilmselt esimene sedalaadi katsetus Eesti filmis. «Triivides kaugusse» on psühholoogiline triller-draama, mis räägib loo kahe inimese lahkukasvamisest, mis leiab aset valeliku välismaailma ja ebakindla sisemaailma kokkupõrkel. «Heiki teisel pool» on must komöödia 23-aastasest Heikist, kes heidab oma hiljuti lahkunud vanaisa kodus aset leidval hoogsal peol ootamatult hinge ning leiab end teispoolsusest, kus peab silmitsi seisma surma tagajärgedega.

Kaader Madli Lääne filmist «Kallid reisijad». 
Kaader Madli Lääne filmist «Kallid reisijad». Foto: Filmikaader

Koos lühifilmidega jõuavad ekraanile ka nomineeritud animatsioonid «Sierra», «Eeva» ja «Koerkorter». Priit Tenderi 2022. aasta lühifilm «Koerkorter» pälvis just sel. nädalal Tampere filmifestivalil parima animatsiooni preemia. Sander Joone «Sierra» jõudis möödunud aastal Ameerika filmiakadeemia auhindade ehk Oscarite lühinimekirja. «Eeva» linastus tänavu Berliini filmifestivali lühifilmide võistlusprogrammis.

Teiste seas saab veel näha parimale heliloojale kandideerivaid filme «Kõne taevast» ning «Pätt või pühak» ning parima dokumentaalfilmi kategoorias võistlevaid filme «Hipodroom», «Machina Faust» ja «Neidsaare hoo peal».

Kaader Vladimir Loginovi dokumentaalist «Hipodroom».
Kaader Vladimir Loginovi dokumentaalist «Hipodroom». Foto: Filmikaader

Kokku jagatakse 14. aprillil toimuval pidulikul EFTA gaalal 31 auhinda, millest 16 filmikategoorias ja 15 telekategoorias. Kategooriate väljaselgitamisel teeb koostööd oma valdkonna professionaalidest koosnev žürii. Filmižürii kandidaadid esitavad tänavu erialaliidud ning teležürii kandidaadid telekanalid.

Eesti filmi- ja teleauhinnad 2023 peakorraldaja on Eesti Filmi Instituut. Gala korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Elisa Eesti AS, Telia Eesti AS ja Kalev. Koostööpartnerid on OÜ Duo Media Networks, All Media Eesti AS, Telia Inspira ja Elisa Huub, Liviko, ID Production, RGB Baltic ja Apollo kino. Pidulikust galast toodab ülekande ERR, galat kantakse üle ETV vahendusel.

Tagasi üles