Pianist Kalle Randalu pühendub oma soolokontsertidel Beethovenile

Kalle Randalu Foto: Kaupo Kikkas

Oma kevadistel soolokontsertidel Tartus, Pärnus ja Tallinnas kannab pianist Kalle Randalu ette Beethoveni kolm suursugust klaverisonaati. Kontserdil kõlab ka «Hammerklavier», mida peetakse helilooja klaveriloomingu kõrgpunktiks.

Kalle Randalu soolokontserdid on 22. märtsil Tartu Vanemuise kontserdimajas, 23. märtsil Pärnu kontserdimajas ja 25. märtsil Estonia kontserdisaalis. Tema sooloõhtute kavad on alati hoolikalt läbi mõeldud ja mitmekihilise sõnumiga. Et Beethoveni suur juubeliaasta (meenutuseks, 2020. aastal tähistati 250 aasta möödumist helilooja sünnist) koos võimsate plaanidega mattus üleilmsesse tervisekriisi, on Randalu öelnud, et talle jäi Beethovenist väheks – nii kõlavad tema seekordsetel soolokontsertidel Beethoveni fenomenaalsed klaverisonaadid kogu täiuses.

Esitusele tulevad klaverisonaat nr 8 c-moll op. 13 («Pateetiline»), klaverisonaat nr 23 f-moll op. 27 («Appassionata») ning klaverisonaat nr 29 B-duur op. 106 («Hammerklavier»). Ainuüksi oma ulatuse, ent veelgi enam mõttetiheduse ja tehniliste nõudmistega esitab just viimane teos pianistile suurema väljakutse kui üksi teine Beethoveni 32 klaverisonaadist, testides interpreedi võimeid iga aspekti pealt.

Kalle Randalu on rahvusvaheliselt tuntud eesti pianist. Ta õppis Tallinna muusikakeskkoolis Tiina Kuriku, Tallinna konservatooriumis prof Bruno Luki ning Moskva konservatooriumis prof Lev Vlassenko klaveriklassis. Kalle Randalu on pälvinud laureaaditiitleid mitmel rahvusvahelisel konkursil, sealhulgas on ta ainuke eestlasest Tšaikovski-konkursi laureaat.

1988. aastast elab Randalu Saksamaal. Aastail 1994–1997 oli ta Freiburgi muusikakõrgkooli professor ning alates 1997. aastast on ta Karlsruhe muusikakõrgkooli professor. Ta on andnud kontserte USAs, Jaapanis, Austraalias, Brasiilias, Venemaal, Kanadas ja mitmel pool Euroopas ning musitseerinud tuntud orkestrite ja dirigentidega. Kalle Randalu repertuaaris on üle 50 klaverikontserdi. Korduvalt on ta kandnud ette kahel järjestikusel õhtul Beethoveni viis klaverikontserti ja «Koorifantaasia». Tänu tihedatele sidemetele eesti heliloojatega on ta olnud paljude nende teoste esmaettekandja. Väga olulisel kohal on tema jaoks soolokontserdid ning musitseerimine kammerkoosseisudes.