Organist Aare-Paul Lattik annab neljapäeval 23. märtsil soolokontserdi Niguliste muuseumis. Kontserdi kava on läbilõige prantsuse heliloojate orelile kirjutatud muusikast. Kontserdil kõlab Alexandre Pierre-François Boëly, Maurice Gustave Duruflé, Henri Constant Gabriel Pierné, Guy Ropartz, Louis Vierne ja César-Auguste Francki 19. ja 20. sajandil kirjutatud looming.
Organist Aare-Paul Lattik annab Niguliste kirikus soolokontserdi
Viimati esines Aare-Paul Lattik Niguliste kiriku orelil 2019. aastal, millele järgnesid koroonakeelud ning Nigulise muuseumi restaureerimistööd.
Aare-Paul Lattik on Eesti üks väljapaistvamaid organiste, kes on õppinud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis orelit ning samal ajal Tartu Ülikooli filoloogia teaduskonnas. Oreliõpinguid jätkas ta Eesti Muusikaakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri. Aastatel 1996-1999 täiendas ta end Prantsusmaal Lille’i konservatooriumis ning õppis paralleelselt Pariisi Sorbonne’i ülikooli muusikateaduskonna magistrantuuris. Aare-Paul Lattiku laias repertuaaris on eriline koht prantsuse orelimuusikal.
Pea kõik oma kontserdikavad koostab Aare-Paul Lattik mõttega tuua kuulajateni uut ja huvitavat muusikat. «Alati võib minna mööda sissetallatud rada ja mängida miljon korda samu asju aga see pole minu teema,» räägib Aare-Paul Lattik.
«Läbi aegade on kirjutatud palju põnevat muusikat, millest keegi teadlik pole olnud või mida eriti palju ei esitata. Palju sellest on trükis avaldamata või alles kuskilt arhiivist välja ilmunud.»
Säärase muusika avastamise pisiku sai organist külge õppides Prantsusmaal. «Sain koolis ülesandeks Prantsuse Rahvusraamatukogust leida üks trükis avaldamata käsikirjaline noot ja selle järgi mängida. Kui hakkasin seda otsima, sattus mu teele nii palju teiste heliloojate käsikirju, tollal mulle täitsa tundmata heliloojate teoseid, et ma suures avastamisrõõmus unustasin ära mis oli mu raamatukogus viibimise tegelik põhjus.»
Niguliste kirikus paikneval kaheksakümnendatel aastatel ehitatud orelil on Aare-Paul Lattik justkui üles kasvanud – alguses noore kuulajana, seejärel konservatoorimi üliõpilasena ning hiljem juba küpse organistina ise mängides. «Olen Niguliste orelile tänulik, et omal ajal, kui paremaid kontsertpille Eestis veel silmapiiril polnud, sai ja saab praegugi pillil mängida suhteliselt mitme ajastu orelimuusikat,» sõnab Lattik. «Minu jaoks teeb Niguliste oreli eriliseks muidugi ka kaunis Niguliste kontserdisaalis, mis on nüüdseks veel kaunimaks restaureeritud, ja saali suurepärane akustika.»