Venemaa keiser ja tema hull – igavesest ajast igavesti

Pille-Riin Purje
, teatrivaatleja
Copy
Nii Krossi romaani kui Vjatšeslav Durnenkovi näidendi tulipunktis on aadlik Timotheus von Bocki (eluaastad 1787–1836) ja imperaator Aleksandr I (Venemaa keiser aastatel 1801–1825) sõprus ja vaen. 
Nii Krossi romaani kui Vjatšeslav Durnenkovi näidendi tulipunktis on aadlik Timotheus von Bocki (eluaastad 1787–1836) ja imperaator Aleksandr I (Venemaa keiser aastatel 1801–1825) sõprus ja vaen. Foto: Jelena Vilt

Aasta tagasi lavastas Julia Aug dokumentaaltekstidel põhineva «Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt» (Vaba Lava, esietendus 16. aprillil 2022) ja on nomineeritud teatri aastaauhinnale, eriauhinna kategoorias.

Tookord, puudutava jõulise sõjapeegelduse mõjuväljas, kahtlesin, kas oleks üldse eetiline või vajalik analüüsida seda lavastust kui teatrikunsti. Ligilähedased mõtted tekkisid ka «Keisri hullu» esietendusel Vene Teatris.

Kavalehel on kirjas tsitaat Jaan Krossilt: «Püüdsin tõmmata ajaloolisi paralleele, eesmärgiga rääkida lugejale mineviku konfliktidest, et aidata mõista olevikku.» See on ka Augi lavastuse eesmärk. Mõistagi on olevik anno 2023 hoopis teistsugune kui romaani ilmumise aastal 1978.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles