INTERVJUU ⟩ Kaarel Oja: kultuuriministeeriumi suhtumine teeb haiget

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja sõnul saab terve Tallinna kultuurielu kõva hoobi, kui teatrite rahastamise korda ei muudeta. Praegu said pihta kõik märgilise tähendusega teatrid: linnateater, von Krahl, VAT teater ja Vaba Lava. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinn ehitab linnateatrile vägevat pesa, kuhu korraga mahub etendusi vaatama üle tuhande inimese.

Aga kuidas toime tulla Eesti kõige vägevama teatrihoonete kompleksi majandamisega, kui kultuuriministeerium tahab toetusi vähendada?

Tallinna abilinnapea Kaarel Oja (SDE), linnateater taotles kultuuriministeeriumilt 1,35 miljonit eurot toetust, sai aga 0,97. Kuidas te eelarveaugu katate?

Linnateater tegi ideaalse, unistuste eelarve, esitas vastavalt sellele riigile rahataotluse, sellega oleks saanud teatrit teha ja valmistuda järgmisel aastal uude majja minekuks. Tallinna linnavalitsuse toetus teatrile suurenes sel aastal. Miinust eelarves ei ole, elame kokkuhoidlikult.

Kultuuriministeerium on lubanud era- ja linnateatrite rahastamise korra uuesti üle vaadata. Mida Tallinna linnavalitsus sooviks vähem kui pool aastat vanas ja ainult üks kord kasutatud rahastamise korralduses muuta?

Tallinna linnas said pihta kõik märgilise tähendusega teatrid: linnateater, Von Krahl, VAT Teater ja Vaba Lava. Meie mure on laiem kui üks linnaasutus, meie mure on, et terve linna kultuurielu saaks kõva hoobi, kui me rahastamise korda ei muudaks.

Ilmselged vead tuleb rahastamise korra määruses parandada. Esiteks, kui tahta süsteemset muutust teatrite rahastamisel, tuleks võtta ka riigiteatrid, mitte ainult erateatrid koos Tallinna Linnateatriga, kellele kulub ainult kümnendik teatrite rahast.

Teiseks, praegune määrus soosib küsima maksimumi, mitte tegelikku vajadust, sest taotletud summasid vähendati proportsionaalselt mitmes hindamisringis. Kui teater teeb plaane ja vastavalt sellele rahataotluse, aga raha eraldatakse pool küsitud summast, siis ei saa plaane teoks teha. Lõppude lõpuks ei saa mängida ühest lavastusest ainult esimest vaatust või teha teatrit ainult pool aastat ja teise poole aastast etendusi mitte anda.