AK Miks me end nii halvasti tunneme?

Copy
Psühhiaater Anders Hanseni raamat avab meile ärevuse ja depressiooni tagamaid ning pakub strateegiaid sellega hakkama saamiseks.
Psühhiaater Anders Hanseni raamat avab meile ärevuse ja depressiooni tagamaid ning pakub strateegiaid sellega hakkama saamiseks. Foto: Stefan Tell/Salomonsson Agency

Rootsi kirjanik ja psühhiaater Anders Hansen, kes on välja andnud neli menukat ajust kõnelevat raamatut («Tugev aju», «Ekraaniaju», «Juuniori tugev aju», «Juuniori ekraaniaju») keskendub uues teoses küsimusele, miks me end vaatamata kogu küllusele, mis nüüdne aeg pakub, ometigi nii halvasti tunneme.

Hansen toob välja, et iga kaheksas inimene Rootsis sööb antidepressante ning et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul põeb ärevushäiret maailmas 284 miljonit ja depressiooni 280 miljonit inimest. Kardetavalt on depressioon mõne aasta pärast suurem üleilmne haigusekoorem kui ükski teine tervisehäire.

Meie aju koosneb 86 miljardist rakust, millel on enam kui 100 000 miljardit ühendust, need loovad keerulisi võrgustikke, mis juhivad keha organeid ning töötlevad, tõlgendavad ja seavad tähtsuse järjekorda aistingute lõputut jada. Me aju suudab salvestada 11 000 teavikuid täis raamatukogu mahus infot, sekundi murdosa vältel suudab aju üles leida kõige sobivama teabe, kuigi salvestus võib olla tehtud kümneid aastaid tagasi, ja seada suhtesse just praegu kogetavate muljetega.

Tagasi üles