UHKED NUMBRID ⟩ Avameelne Eesti saunadokumentaal valitseb kodumaist kinoedetabelit
27. märts 2023, 13:18
/nginx/o/2023/03/17/15203917t1h8727.jpg)
Eestlaste südamed võitnud režissöör Anna Hintsi film «Savvusanna sõsarad» tõi avanädalavahetusel kinodesse 4573 külastajat ning asetus sellega Eesti dokumentaalfilmide arvestuses kõigi aegade kolmandale kohale. «Savvusanna sõsarad» on kinodes üle Eesti 24. märtsist.
Kinokülastajad kirjeldavad oma filmielamusi sotsiaalmeedias ülivõrdes ning jagavad tänusõnu personaalselt režissööriga. Film on pälvinud kiitvaid arvustusi ka kodumaistelt kriitikutelt ning tekitab elavat diskussiooni sügavatel teemadel.
Režissöör Anna Hints on publiku tagasisidest liigutatud: «Iga kord pärast filmi lõppu on paljud vaatajad minuga rääkima tulnud, oma muljeid jaganud või lihtsalt kallistanud. Lisaks olen oma postkastist leidnud kümneid ja kümneid kirju filmi näinud inimestelt, kes avaldavad tänu ja jagavad oma isiklikke lugusid. Mitmed on öelnud, et võtsid pärast filmi nägemist ühendust oma lähedastega, kellega pole ammu suhelnud. Mul on väga hea meel, et film täidab oma eesmärki ja paneb mõistma, kui oluline on üksteist kuulata ilma hinnanguteta. Kui kasvõi üks inimene on «Savvusanna sõsarate» nägemisest pisut avatum ja mõistvam, siis on selle filmi tegemine end tuhatkordselt ära tasunud,» on Hints kindel.
Filmilevitaja Katre Valgma sõnul kinnitab «Savvusanna sõsaratele» tulemus filmi kinopotentsiaali: «Avanädalavahetuse tulemus ületab väga eduka loodusdokumentaalfilmi «Tuulte tahutud maa» vaatajate arvu. «Savvusanna sõsarad» jõudis kolmandale positsioonile Ott Tänaku ja Fred Jüssi portreefilmide järel. On rõõm tõdeda, et publik on filmi juba esimestest seanssidest alates omaks võtnud – paljud seansid olid juba ette välja müüdud, mistõttu usume, et film püsib tipus pikemat aega,» lisab Valgma.
Produtsent Marianne Ostrat on õnnelik, et «Savvusanna sõsarad» on leidnud ühiskonnas palju vastukaja: «Kuna film tekitab niivõrd suuri emotsioone ja diskussioone, siis võtame endale südameasjaks käesoleval nädalal veel võimalikult palju Eesti kinopublikuga kohtuda. Seejärel sõidame Reykjavíki, et koos meie sealse kaasprodutsendi, helilooja ja helirežissööriga väikesel kuid ülieksklusiivsel Stockfish Film Festivalil tähistada «Savvusanna sõsarate» Islandi esilinastust. Stockfishi programmist leiab vaid aasta tunnustatumaid filme. Seejärel lendame filmiga Aasia esilinastusele Hongkongi rahvusvahelisele filmifestivalile, mille võistlusprogrammis on meil esimene võimalus teenida Oscari kvalifikatsioon.»
Peale Hongkongi toimub veel publikuga kohtumisi Eestis, misjärel suundub filmitiim teistkordselt USAsse, kus ootab ees California esilinastus San Francisco filmifestivali võistlusprogrammis ning sügisest jõuab film kinolevisse rohkem kui 20 riigis.
«Savvusanna sõsarad» on kaasaegne ja intiimne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad. Film tutvustab ka Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku («savvusannakombõ»), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. See on esimene Eesti dokumentaalfilm, mis esilinastus mainekal Sundance´i filmifestivali maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammis ning pälvis ka väärika parima režissööri auhinna.
Filmi «Savvusanna sõsarad» režissöör ja stsenarist on Anna Hints. Produtsent on Marianne Ostrat (Alexandra Film, Eesti), kaasprodutsendid on Juliette Cazanave (Kepler22 Productions, Prantsusmaa), Hlín Jóhannesdóttir (Ursus Parvus, Island) ja Eero Talvistu † (Eesti). Filmi operaator on Ants Tammik, monteerijad Hendrik Mägar, Tushar Prakash, Qutaiba Barhamji, Martin Männik ja Anna Hints. Heli salvestasid Tanel Kadalipp ja Patrick McGinley. Helirežissöör on Huldar Freyr Arnarson (Island) ning heliloojad Edvard Egilsson (Island) ja ansambel EETER (Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Ann Reimann).
Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Centre national du cinéma et de l’image animée, SACEM, Sundance Institute Documentary Fund, Islandi Filmikeskus, Tartu Filmifond ja SVT. Projekti arendati Ice & Fire Docs dokfilmide arendusprogrammis. Projekti esitleti IDFA Forumil ja Nordisk Forumil.