Täna avalikustati Eesti teatri auhindade nominendid 2022. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest.
Laureaadid kuulutati välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Narva Vabal Laval. Need on allpool märgitud paksendatud kirjas.
Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Kristiina Garancis, Karmo Mende, Aare Tool, Viesturs Jansons, Eve Mutso-Oja, Mart Kangro, Riina Oruaas, Liisi Aibel, Urmas Lüüs, Taavi Tõnisson ja Keiu Virro.
Tanel Jonas – «Kõik ägedad asjad» (Eesti Noorsooteater).
Jarmo Reha – «Divide et impera* jaga ja valitse» (Ekspeditsioon ja Kanuti Gildi SAAL).
Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi – «72 päeva» (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).
Taago Tubin – «Arst» (Ugala teater).
Juhan Ulfsak – «Melanhoolia» (Von Krahli teater ja Ekspeditsioon).
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223007t1h2252.jpg)
Arthur Arula – kujundus lavastusele «Ainult jõed voolavad vabalt» (Ekspeditsioon ja Von Krahli teater).
Edith Karlson – lavakujundus lavastusele «Melanhoolia» (Von Krahli teater ja Ekspeditsioon).
Ene-Liis Semper – kujundus lavastusele «72 päeva» (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).
Pire Sova – kujundus lavastusele «Müüt: päeva äärel» (Kanuti Gildi saal).
Kristjan Suits – kujundus lavastusele «Amadeus» (Eesti Draamateater).
Žürii: Kadi Herkül (esimees), Luule Epner, Kristiina Garancis, Margus Kasterpalu, Karmo Mende, Laine Mägi ja Pille-Riin Purje.
Ago Anderson – Ratas lavastuses «Linda Vista» (Endla teater).
Tõnu Oja – Halvard Solness lavastuses «Meister Solness» (Eesti Draamateater).
Leonid Ševtsov – Vassili Kuzovkin lavastuses «Armuleivasööja» (vene teater).
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223008t1h5fb8.jpg)
Hendrik Toompere – Ray lavastuses «Musträstas» (Oliivipuu ja teater Nuutrum).
Ivo Uukkivi – Lennart Meri lavastuses «Lennart. Pöördtooliaastad» (Delfi Meedia).
Ester Kuntu – Una lavastuses «Musträstas» (Oliivipuu ja teater Nuutrum).
Anne Reemann – Ada Lundver lavastuses «Ada. Rääkimata lugu» (Thors Films).
Elina Reinold – Maria lavastuses «Diktaator, naljamees ja liiderdaja» (R.A.A.A.M.).
/nginx/o/2023/03/27/15223009t1hd937.jpg)
Garmen Tabor – professor Ruth Wolff lavastuses «Arst» (Ugala teater).
Katariina Tamm – Tiina lavastuses «Melanhoolia» ja Tiina lavastuses «Libahunt» (mõlemad Von Krahli teater ja Ekspeditsioon).
Hannes Kaljujärv – Gremio lavastuses «Tõrksa taltsutus» (teater Vanemuine).
Sander Roosimägi – Heldur ja Oliver lavastuses «Ma võiksin sulguda pähklikoorde» (Vaba Lava) ning osatäitmine lavastuses «Ainult jõed voolavad vabalt» (Ekspeditsioon ja Von Krahli teater).
Peeter Rästas – Will Punakuub lavastuses «Robin Hood» ja Aleks lavastuses «Ajurünnak» (mõlemad Rakvere teater).
/nginx/o/2023/03/27/15223013t1h775f.jpg)
Janek Vadi – kardinal Richelieu lavastuses «Kolm musketäri» (Ugala teater).
Tarvo Vridolin – Jermolai Lopahhin lavastuses «Kirsiaed» (Ugala teater).
Natalja Dõmtšenko – Barbara Weston-Fordham lavastuses «August: Osage’i maakond» (vene teater).
Jaune Kimmel – nõid Mathilda lavastuses «Robin Hood» (Rakvere teater).
/nginx/o/2023/03/27/15223015t1h84a2.jpg)
Ragne Pekarev – Agrado lavastuses «Kõik minu emast» (teater Vanemuine).
Terje Pennie – Charlie lavastuses «Arst» (Ugala teater).
Karin Tammaru – Ellika lavastuses «Valgusingel» ja Kaleria lavastuses «Suvitajad» (mõlemad Endla teater).
/nginx/o/2023/03/27/15223016t1hc32b.jpg)
Julia Aug – missioonitundlik ja värske pilk Narva Vaba Lava loovjuhina ning jõhker ja vahetu, isiklik ja üldistav lavastus «Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt»
Tanel Jonas, Getter Meresmaa, Doris Tislar ja Risto Vaidla – «Kõik ägedad asjad» (Eesti Noorsooteater): tundliku teema nämmutamata ja publikut jõuliselt kaasav käsitlus, mis nõuab kolmelt erinevalt esitajalt äärmist erksust ja kohanemisvõimet, väärtustades ainsat elu ja iga kordumatut etendust.
Karmo Nigula, Hendrik Toompere jr ja lavastusmeeskond – «Café Théâtral» (Eesti Draamateater): kabaree selle parimas mõttes – külluslikult teatraalne, publiku ja teatrivälise tegelikkusega ühes hingav lavastus.
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Tiina Mattisen, Aare Tool ja Heli Veskus.
Elena Bražnik – Pamina osatäitmine Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis «Võluflööt» ja Nannetta osatäitmine Giuseppe Verdi ooperi «Falstaff» kontsertettekandes (mõlemad rahvusooper Estonia).
Tamar Nugis – Papageno osatäitmine Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis «Võluflööt», Inspektori osatäitmine Tõnis Kaumanni ooperis «Naksitrallid» ning Jupiteri osatäitmine Jacques Offenbachi operetis «Orpheus põrgus» (kõik rahvusooper Estonia).
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223017t1hd739.jpg)
Koit Soasepp – Jürka osatäitmine Ardo Ran Varrese ooperis «Põrgupõhja uus Vanapagan» (teater Vanemuine) ning Lalli osatäitmine Veljo Tormise ja Rasmus Puuri ooperis «Lalli ehk Mere keskel on mees» (Tallinna Filharmoonia).
Reigo Tamm – Monostatose osatäitmine Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis «Võluflööt», Kingpoole osatäitmine Tõnis Kaumanni ooperis «Naksitrallid» ning Aristaiose/Pluto osatäitmine Jacques Offenbachi operetis «Orpheus põrgus» (kõik rahvusooper Estonia).
Mati Turi – Tristani osatäitmine Richard Wagneri ooperis «Tristan ja Isolde» (teater Vanemuine), doktor S-i osatäitmine Michael Nymani kammerooperi «Mees, kes ei teinud vahet oma naisel ja kaabul» kontsertettekandes, Tuura osatäitmine Veljo Tormise ja Rasmus Puuri ooperis «Lalli ehk Mere keskel on mees» (mõlemad Tallinna Filharmoonia), Oidipuse osatäitmine Igor Stravinski ooper-oratooriumis «Oedipus Rex» (Narva Ooperipäevad) ning Aristaiose/Pluto osatäitmine Jacques Offenbachi operetis «Orpheus põrgus» (rahvusooper Estonia).
Žürii: Anu Ruusmaa (esimees), Eve Andre-Tuga, Viesturs Jansons, Eve Mutso-Oja ja Age Oks.
Anna Roberta – Medora lavastuses «Korsaar», Lydia lavastuses «Õhtused majad» Peretütar lavastuses «Kratt», Lumekuninganna lavastuses «Pähklipureja» (kõik Eesti Rahvusballett) ja osatäitmine lavastuses «Flesh» (Narva Ooperipäevad).
Andrea Fabbri – nimiosa lavastuses «Louis XIV – kuningas Päike», Dachhausen lavastuses «Õhtused majad» ja Birbanto lavastuses «Korsaar» (kõik Eesti Rahvusballett).
Ketlin Oja – Lumivalgeke lavastuses «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi», Fastrade lavastuses «Õhtused majad» ning Gulnare lavastuses «Korsaar» (kõik Eesti Rahvusballett).
Madeline Skelly – Lydia lavastuses «Õhtused majad» ja Nikia lavastuses «Bajadeer» (mõlemad Eesti Rahvusballett).
Yukiko Yanagi – Flora, Tulilind lühiballetis «Tulilind» ja Lumekuninganna lavastuses «Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö» (mõlemad teater Vanemuine).
Žürii: Marie Pullerits (esimees), Mart Kangro, Kaja Kreitzberg, Kaie Küünal ja Riina Oruaas.
Henri Hütt ja Jan Teevet – «Esimene tants. Viimast korda»: lavastus ja dramaturgia (Paide Teater ja Kanuti Gildi saal).
Külli Roosna ja Kenneth Flak – «Singulaarsus»: lavastus ja esitus (Sõltumatu Tantsu Lava).
Johhan Rosenberg – «traps»: koreograafia ja esitus (Kanuti Gildi saal).
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223018t1h7cb6.jpg)
Eline Selgis ja Sofia Filippou – «About us – kallistamise koreograafiad»: koreograafia ja esitus (Eesti Tantsuagentuur).
Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi – «Cowbody»: koreograafia, lavastus ja esitus (Kanuti Gildi saal).
Žürii: Maarja Kalmre (esimees), Liisi Aibel, Urmas Lüüs, Ann Mirjam Vaikla ja Emer Värk.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223021t1h45be.jpg)
Netti Nüganen – «Müüt: päeva äärel»: meisterliku kompositsiooni ja etendajatööga pseudoarheoloogiline uurimus (Kanuti Gildi saal).
Jarmo Reha – «Divide et impera* jaga ja valitse»: põletav meistriteos, mille üle arutelu ei lakka (Ekspeditsioon ja Kanuti Gildi saal).
Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi – «72 päeva»: rännak läbi inimolemuse mitmesajas pildis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).
Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi – «Cowbody»: absurdivaimus ja solidaarsuses sündinud kütkestav lavateos (Kanuti Gildi saal).
Žürii: Marika Tint (esimees), Priidu Adlas, Eve Komissarov, Kristel Linnutaja, Mart Saar, Andres Tirmaste ja Liina Unt.
Annika Aedma – Eesti Noorsooteatri nukumeister, kes on edendanud Eesti nukukunsti ja -tehnikat ning panustanud õppejõu ja praktikajuhendajana dekoraator-butafoori eriala arengusse.
Ain Austa – Vanemuise teatri kunstnik-butafoor, kes on hoidnud ja arendanud dekoratsioonimaali traditsiooni ning säilitanud Vanemuises töötanud teatrikunstnike kavandeid ja tööjooniseid.
Pille-Riin Lillepalu – Ugala teatri lavastusala juht, kes on uuendanud teatri lavakujunduste tehnilist taset ja tööprotsessi (muuhulgas «Kolme musketäriga» Õisu mõisa pargis) ning olnud rahvamajade lavaruumi virtuaaltuuride projekti juhte.
Aili Nohrin – Ugala teatri inspitsient-rekvisiitor, kes on hallanud logistiliselt keerulisi proove, olnud inspitsient-rekvisiitor, lavastaja assistent ja näitleja lavastuses «Kolm musketäri».
Peeter Pilv – Rakvere teatri heli- ja videotehnik, oma valdkonnas autoriteet ja hinnatud kolleeg, kes leiab ühise keele iga lavastajaga ning annab asjatundlikku nõu.
Jürgen Reismaa – Von Krahli teatri helitehnik, helirežissöör lavastuses «Ainult jõed voolavad vabalt», usaldusväärne partner Ekspeditsiooni ja teatri trupile.
Elen Jaaska – Eesti Draamateatri müügijuht, kes on hallanud teatri kolme saali piletimüüki ja kasutust, lahendanud keerulisel ajal mängukavamuudatused ja piletivahetused konstruktiivselt ja inimlikult.
Daisy Kull – Rakvere teatri müügiadministraator, kes on teinud silmapaistvat tööd ajal, mil mängukava muutumisel on tulnud vahetada pileteid mitmekümnete väljasõiduetenduste puhul üle Eesti.
Aigi Veski – Endla teatri trupijuht, kes on kriisi ajal juhtinud edukalt mängukava- ja koosseisumuudatusi.
Žürii: Heidi Aadma (esimees), Liis Aedmaa, Siret Campbell, Villu Kangur, Ott Kilusk, Tiit Palu ja Anne-Ly Sova.
Kirill Havanski, Oliver Issak, Maria Paiste, Jan Teevet ja Johannes Richard Sepping – «Udu», trupi ühislooming.
Mari-Liis Lill, Aare Pilv ja Priit Põldma – dokumentaalnäidend «Ma võiksin sulguda pähklikoorde».
Paavo Piik – näidend «Üle oma varju».
Priit Põldma – näidend «Kadunud kodu».
Ivar Põllu – «Serafima + Bogdan», dramatiseering Vahur Afanasjevi samanimelisest romaanist.
Žürii: Hedi-Liis Toome (esimees), Karin Allik, Ott Karulin, Merle Karusoo, Kaie Mihkelson, Anneli Saro ja Anu Tonts.
Maris Johannes – artiklid «Kübaratrikid teatriveskis» (Sirp 18. II 2022) ja «Kuumalaine põrgu eeskojas» (Sirp 9. XII 2022).
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223022t1h2a44.jpg)
Kerri Kotta – artiklid «Ühest õnnestunud klassikatõlgendusest: Ardo Ran Varrese «Põrgupõhja uus Vanapagan»» (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 7–8), «Üks lõbus düstoopia» (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 11) ning «Ääremaa tõmbetuules» (Muusika 2022, nr 11).
Urmas Lüüs – artiklid «… räppiv pulss ja toores liha …» (Sirp 10. VI 2022) ning «Õõvaoru lood» (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 7–8).
Aare Rander – artiklid «Päikesekuninga küllusesarv hiilguses ja viletsuses» (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 2), «Projekti projektsioon» (Sirp 27. V 2022) ning «Kaose positiivsus ja metamorfoosi resonants» (Sirp 30. IX 2022).
Kaur Riismaa – artiklid «Ellips ja surm» (Sirp 14. I 2022), «Ühekõne Lotmaniga» (Sirp 1. IV 2022) ning «Kontrapunktita «Amadeus»» (Sirp 6. V 2022).
Žürii: Kaido Rannik (esimees), Mae Kivilo, Külliki Saldre ja Keiu Virro.
Marek Demjanov – nutikas lavastajatöö lavastuses «King nr 39» (Piip ja Tuut teater).
Tanel Jonas, Getter Meresmaa, Doris Tislar ja Risto Vaidla – «Kõik ägedad asjad» (Eesti Noorsooteater): puudutaval ja keerulisel teemal lavastus, mille iga etendus mängitakse ainukordseks sündmuseks.
Marina Kesler, Jaan Ots, Reili Evart, Rasmus Rembel ja Tuuli Potik – «Loomade karneval» (rahvusooper Estonia): fantaasiaküllane lavastus, kus on võrdselt tähtis osa nii muusikal, tantsul kui ka (valgus)kujundusel.
Kristel Maamägi – lummav kunstnikutöö lavastusele «Röövlitütar Ronja» (Eesti Noorsooteater).
Kalli Pikas ja Raho Aadla – mänguline ja lapsi kaasav tantsulavastus «Siis-siin-seal» (teater Ilieh).
Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.»
Žürii: Olav Ehala (esimees), Hendrik Kaljujärv, Rasmus Puur ja Aleksandr Žedeljov.
Jakob Juhkam – muusikaline kujundus ja originaalmuusika lavastusele «Kolm ahvi» (Ugala teater).
Feliks Kütt – muusikaline kujundus ja originaalmuusika lavastusele «Tipp ja Täpp» (Endla teater).
Markus Robam – originaalmuusika lavastustele «Sihtisid pole sel sillal» (Eesti Noorsooteater ja EMTA lavakunstikool) ning «Sinel» ja «Hommikuvalgus» (mõlemad Eesti Noorsooteater).
Ardo Ran Varres – muusikaline kujundus lavastusele «Ukuaru» (Emajõe Suveteater).
Antakse kahele noorele etenduskunstnikule esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. Auhinna ühe laureaadi valis tänavu sõnalavastuste auhindade žürii ja teise balletiauhinna žürii.
Ken Rüütel – Julius Jõuram lavastuses «Laul õnnest» (Teater Vanemuine ja EMTA lavakunstikool), Otto lavastuses «Mitte midagi», Hank lavastuses «Marvini tütred», Töödejuhataja lavastuses «Niskamäe naised», Kader/Tengil lavastuses «Vennad Lõvisüdamed», Lucentio lavastuses «Tõrksa taltsutus» (kõik Teater Vanemuine), krahv de Rochefort lavastuses «Kolm musketäri» (Ugala Teater) ning Atli lavastuses «Viikingite veri» (Kuressaare Teater).
Leonardo Celegato – loominguline ja karismaatiline, hea lavakohaloluga ja tehniliselt täpne balletiartist: Kuldne templijumalus lavastuses «Bajadeer», Poiss lavastuses «Loomade karneval» ja Ali lavastuses «Korsaar» (kõik Rahvusooper Estonia).
Antakse kaks auhinda, kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest). Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut.
Žürii: Anu Lamp (esimees), Argo Aadli, Ursula Ratasepp-Oja, Garmen Tabor ja Juhan Ulfsak.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223023t1h4f22.jpg)
Mari-Liis Lill – lavastused «Varesele valu…» ja «Harakale haigus…» (2014, koos Paavo Piigiga, mõlemad Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater), «Teisest silmapilgust» (2016, koos Paavo Piigiga, Tallinna Linnateater ja Vene Teater), «Väljast väiksem kui seest» (2017, Endla Teater), „Teises toas“ (2021, Eesti Noorsooteater) ning «Samad sõnad, teine viis» (2021, Eesti Draamateater).
Maiken Pius – osatäitmised: Kelluke – «Jumala narride vennaskond» (2010); Donna – «Vaata, ma kukun» (2011, mõlemad Tallinna Linnateater ja EMTA lavakunstikool); Nan Janeway ja Lina – «Kolm vihmast päeva» (2013, Tallinna Linnateater); Riina – «Testamenditäitjad» (2014, Kuressaare Linnateater); Curley naine – «Hiirtest ja inimestest» (2014); Agnes – «See hetk» (2016); Meredith, Dublant, Arst ja Näitlejanna – «Inimesed, kohad ja asjad» (2016); Helena – «Abel Sánchez. Ühe kire lugu» (2021); osatäitja – «Osnap» (2022); Linnapealiku tütar – «Revident» (2022, kõik Tallinna Linnateater); Krõõt – «Tõde ja õigus» (2019, Allfilm).
Eesti esimese kutselise teatri sümfooniaorkestri (1906) asutaja nimeline auhind, mille eesmärk on esile tõsta ja väärtustada pikaaegset, vähemalt 15 aasta pikkust kõrgetasemelist pühendunud tööd teatri orkestrandina.
Žürii: Eda Peäske (esimees), Risto Joost, Vello Pähn, Kulvo Tamra ja Ann Õun.
Linda Viller – Vanemuise sümfooniaorkestri kontrabassimängija (aastast 1981) ja pillirühma kontsertmeister (aastast 1987).
Antakse näidenditõlgete eest, millest vähemalt ühte on lavastatud vaadeldaval ajavahemikul. Auhinna saajalt eeldatakse pikaaegset draamatekstide tõlkimist.
Žürii: Liina Jääts (esimees), Laur Kaunissaare, Ene Paaver, Anu Saluäär-Kall, Triin Sinissaar ja Triinu Tamm.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223026t1hc1ed.jpg)
Krista Kaer – iiri ja muu ingliskeelse näitekirjanduse paremiku kauaaegne vahendaja, paljude viimistletud tõlgete autor, kes tunneb hästi teoste kultuurikonteksti, tajub originaali huumorit ja keelemängu mõnu, väljendades seda rikkas emakeeles, ning on aastaid olnud teatrite usaldusväärne koostööpartner.
Antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale tantsijale, lavastajale-koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikaaegsete väljapaistvate tulemuste eest balletilaval.
Žürii: Anu Ruusmaa (esimees), Eve Andre-Tuga, Viesturs Jansons, Eve Mutso-Oja ja Age Oks.
Aime Leis-Garancis – Estonia teatri balletisolist ja kauaaegne pedagoog-repetiitor, kes on hea seisnud Eesti balleti eetiliste ja esteetiliste väärtuste järjepideva edasiandmise eest järgmistele põlvkondadele.
27. märtsil kuulutati välja ka Eesti Näitlejate Liidu auraha ja Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärgi saajad.
Antakse ühele Eesti Näitlejate Liidu liikmele tunnustusena kolleegidelt. Laureaadi valib liidu juhatus.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/27/15223024t1h5439.jpg)
Ivo Uukkivi
Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust. Laureaadi valib ühenduse juhatus.
Ain Austa