Vaatamata mitmele mastaapsele mehele on Eesti balletti suuresti vorminud naised, ja kahel neist – Tiiu Randviirul ja Mai Murdmaal – on tänavu märtsis juubel.
Tellijale
Tiiu Randviir ja Mai Murdmaa 85: Eesti balleti naise nägu
Trauma tõttu jäi täna oma 85. sünnipäeva tähistava Mai Murdmaa tantsijatee väga lühikeseks, kuid tema koreograafiline looming on meie tantsukunsti kujundanud pea 60 aastat. Tema looming on mitmekülgne ja rikas: selles on nii abstraktseid neoklassikalisi ballette kui ka moderntantsule lähedast siseimpulssidest välja kasvanud liikumislavastusi.
Tema muusikaline maitse ulatub vanamuusikast (Tolar, Vivaldi, Bach) 20. sajandi heliteosteni (Skrjabin, Stravinski, Prokofjev, Barber, Berio, Glass jt) ning muidugi Eesti heliloojate (Tubin, Tormis, Tamberg, Pärt, Sumera, Sink, Jancis jt) loominguni. Murdmaa on korduvalt rõhutanud, et tema tantsuloomingu alus on kujund ja kujundlik mõtlemine, ilma milleta ei ole tema jaoks kunsti ega koreograafiat.