Juurikas. Eesti toibub kellakeeramisest

Kellakeeramine pani kõva põntsu ka ametlikule Kadriorule. Foto: Peeter Langovits

Eesti toibub vaevaliselt kevadise kellakeeramise tagajärgedest. Ehkki katastroofist on möödas mitu ööpäeva, on inimeste unerežiim jätkuvalt sassis. 100% eestimaalastest magab hommikuti sisse, samas kui õhtuse uinumisega on hädas 99,9% elanikkonnast.

Tööl ja koolis magamajäämise juhtumite üle arvestust ei peeta, sellis­te juhtumite arv on lihtsalt liiga suur. Pealegi viibivad spetsialistid, kes peaksid vastavat statistikat koguma ja analüüsima, ebamäärasel une ja ärkveloleku vahelisel eikeelegimaal, mida täidavad psühhedeelsed helid ja värvid ning asustavad ebaloomulikud olendid, mistõttu statistika eest vastutavad töötajad pole võimelised seaduses ettenähtud ametiülesandeid täitma.

Ööune kvaliteedi languse üle kaebab 100% eestimaalastest. Tõusnud on õudusunenägude ja öiste painajate esinemissagedus. Eriti sageli nähakse unes tontliku väljanägemisega poliitikuid, majandusteadlasi ja elektritootjaid, kes tulevad ja kägistavad, ajavad suust välja verist vahtu ning jutlustavad majanduslikust efektist, mis suveajale üleminekuga nende arvates kaasneb.