Andres Mustonen ei juhata pühapäeval Bachi Johannese passiooni (16)

Kultuuritoimetus
Copy
Muusik, ansamblijuht ja dirigent Andres Mustonen.
Muusik, ansamblijuht ja dirigent Andres Mustonen. Foto: Konstantin Sednev

Pühapäeval, 2. aprillil dirigeerib J. S. Bachi suurejoonelist Johannese passiooni Andres Mustoneni asemel Endrik Üksvärav.

Kaarli kirikus toimuval palmipuudepüha kontserdil astub üles 16 koori üle 300 lauljaga. Palmipuudepüha tähistab kristliku maailma üht olulisemat püha. Läänemaailma kirikukalendri järgi algab peale palmipuudepüha vaikne nädal, mis lõpeb ülestõusmispühadega.

Kontserdil astuvad lisaks ühendatud koraalikoorile üles Anto Õnnis (evangelist, tenor), Maria Listra (sopran), Annely Leinberg (alt), Tõnis Kaumann (bariton), Alvar Tiisler (bass), Collegium Musicale ja Klaaspärlimäng Sinfonietta.

Endrik Üksvärav.
Endrik Üksvärav. Foto: Kaupo Kikkas

Johannese passioon on loodud Bachi loominguliselt kõige silmapaistvamal ja produktiivsemal Leipzigi perioodil. Selle esiettekanne toimus helilooja juhatusel 1724. aastal Leipzigi Nikolause kirikus.

Johannese passioon on komponeeritud solistide ansamblile, neljahäälsele koorile ja keelpilliorkestrile. Kõlapilti rikastavad flöötide ja oboede paarid, fagott, teorb, viola da gamba ja orel.

Tegi koostööd Putini toetajaga

Viiuldajast dirigent ja tunnustatud vanamuusik Andres Mustonen astus 19. märtsil Venemaal Novosibirskis kontserdil üles koos pianist Jekaterina Metšetina ning džässtrompetist Vadim Eilenkrigiga.

Metšetina on Venemaa presidendi Vladimir Putini juures tegutseva kultuuri- ja kunstinõukogu liige, kes kirjutas 2014. aasta märtsis alla Venemaa kultuuritegelaste pöördumisele, millega toetati Vladimir Putini Ukraina- ja Krimmi-poliitikat. Lisaks osales ta okupeeritud Donetski ja Luhanski rahvavabariigi toetamise üritusel.

Mustonen lausus Novosibirski kontserdi kohta Postimehele nii: «Ma ei kommenteeri seda. Olen käinud kuu jooksul kümnel maal esinemas. Ma ei kommenteeri, keegi ei ole minult küsinud, mida ma Iisraelis, Saksamaal ja Itaalias teinud olen. Ma ei kommenteeri oma käike Eestis! Need on kõik võrdsed tegevused ja ei kommenteeri. Ma elan kõrgemal ja lendan kõrgemalt.»

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov leiab, et kui dirigent Paavo Järvi kolmandal sõjapäeval Moskvas dirigeeritud kontserti võib hea tahtmise juures veel kuidagi mõista – paljudele ei jõudnud sõja algus kohale, inimesed ei suutnud sellist õudust uskuda, dirigent oli tööhoos ega viibinud lääne inforuumis jne –, siis Mustoneni käik jääb talle arusaamatuks.

«Praegu tahan vaid öelda, et olen väga kurb. Andres, ma olen sinus väga pettunud. Kui olin noor, rääkisid ja õpetasid mulle hoopis midagi muud. Kahju,» lausus Vavilov.

Alates eelmise aasta 28. veebruarist ei sõlmi kultuuriministeerium Venemaa Föderatsiooniga kultuurikoostööalast programmi, koostöö on peatatud kolmeks aastaks.

Eestil on Venemaaga kehtive ministeeriumide vaheline kultuuri- ning massikommunikatsioonialane koostöökokkulepe, mille alusel kavandatakse konkreetseid tegevusi, aga see on lõpetamisel.

Tagasi üles