NÄDALA FILM ⟩ Mõmmiõudukas, mis tekitab raske Puhh-melli

Mõmmik rögastab mett ja annab nuga: sellist Puhhi pole enne nähtud. Foto: Filmikaader

Seoses «Karupoeg Puhhi» autoriõiguste aegumisega tehti armastatud mesikäpast amatöör-õudusfilm, mida vaadata on sama meeldiv kui karurünnakut üle elada.

Alustuseks tuleb minu kohta paar asja paika panna. Esiteks, ma ei ole nipsakas snoob, kes ammutab elujõudu ainult kõrgema klassi kunstist ning keeldub jommis peaga valmis tehtud odavfilmide vaatamisest. Vastupidi, ma armastan näiteks Peter Jacksoni varaseid lögaseid filme, oskan lugu pidada «Megahai vs. Krokosauruse»-sugusest jõukatsumisest ning mulle meeldib «Härjapõlvlase» õuduskomöödiate seeria, kus kääbusekasvu maniakk-härjapõlvlane kolmerattalise peal ringi kihutab ning naljaluuletusi hüüab.

Teiseks, ma ei arva, et miljonite laste seas armastatud ning rahva ühisteadvusesse tõusnud lastejutt oleks juba eos liiga püha, et seda millekski groteskseks keerata – kui teha seda õiges vaimus, kavala eneseirooniaga ning kujutlusvõimega kirjutatud reeglite järgi. Näinud nüüd aga amatöör-õudusfilmi «Karupoeg Puhh: Veri ja mesi», pean ma küsima: mis, kurat, see on?