Buonomano õpikulaadselt liigendatud teost lugedes tekib mõne keerulise probleemi mõistmise järel ekslik mulje, et aja olemuse saladust on võimalik lahendada. Tegelikult pole vastust isegi siis, kui füüsikute ja tunnetusteadlaste uurimistulemused viitavad ühes suunas. Autori arvates on kõige lühem aja iseloomustus: tuleviku ette nägemine. Ajul on võime luua ajalisi mustreid, mäletada minevikku ja oskus mõttes võimalikke sündmusi ennustada. Aju sellised võimalused aitavad inimesel tulevikku aimata ja tulevikuks valmistuda.
Autori järgi toimus ajast arusaamise pööre füüsikas pärast 1905. aastat, kui avaldati Albert Einsteini relatiivsusteooria, mis purustas meie senise arusaama aja olemusest. Aeg pole enam ainuline (absoluutne), vaid on suhteline. Selle tulemusel muutus aeg ruumist keerukamaks, ruumi neljandaks mõõtmeks. Loodi universumi 4D-mudel, mida vahel nimetatakse ka plokkuniversumiks.