AK Kas ajas rändamine on võimalik? (4)

Copy
Dean Buonomano
Dean Buonomano Foto: UCLA

Dean Buonomano teos «Aju on ajamasin» on oluline nüüdisaja teaduse valdkonda kuluv teos, mis tutvustab süsteemselt kvantfüüsika ja neuroteaduse uusimaid aja uurimise tulemusi. Neid kahte keerulist valdkonda siduv probleem on ajas rändamine. Kvantfüüsika võrrandite järgi on teoorias ajas rändamine võimalik, aga nii füüsikute kui ka neuroteadlaste uuringute järgi võib aeg olla hoopiski keha toodetud ettekujutus.

Buonomano õpikulaadselt liigendatud teost lugedes tekib mõne keerulise probleemi mõistmise järel ekslik mulje, et aja olemuse saladust on võimalik lahendada. Tegelikult pole vastust isegi siis, kui füüsikute ja tunnetusteadlaste uurimistulemused viitavad ühes suunas. Autori arvates on kõige lühem aja iseloomustus: tuleviku ette nägemine. Ajul on võime luua ajalisi mustreid, mäletada minevikku ja oskus mõttes võimalikke sündmusi ennustada. Aju sellised võimalused aitavad inimesel tulevikku aimata ja tulevikuks valmistuda.

Autori järgi toimus ajast arusaamise pööre füüsikas pärast 1905. aastat, kui avaldati Albert Einsteini relatiivsusteooria, mis purustas meie senise arusaama aja olemusest. Aeg pole enam ainuline (absoluutne), vaid on suhteline. Selle tulemusel muutus aeg ruumist keerukamaks, ruumi neljandaks mõõtmeks. Loodi universumi 4D-mudel, mida vahel nimetatakse ka plokkuniversumiks.

Tagasi üles