ARVUSTUS ⟩ Theatrumi uuslavastus räägib barokiaja seksiskandaalist

Hertsog Vicencio (Ott Aardam) otsustab läbi viia poliitilise eksperimendi. Foto: Ülar Mändmets

Lembit Peterson ja William Shakespeare on kahe peale põhjustanud paraja väärtussegadiku, see aga pole põhjus lavastust karta. Petersoni Shakespeare’i-käsitluste purism ja teksti rahulikuks ettekandmiseks võimaldatud aeglus on väärtus omaette.

Hertsog Vicencio (Ott Aardam) otsustab teha poliitilise eksperimendi. Ta teatab ühel päeval õukonnale, et lahkub mõneks ajaks võimult. Lossist minema hiilinud, paneb mees salamisi selga vaimulikurüü ning asub pihiisaks maskeerituna uurima rahva meelsust. Vürstiriigi asevalitsejaks määrab ta Angelo (Kristjan Üksküla), moraalse ranguse poolest kuulsa õukondlase. Asevalitsejale aga võim ei sobi, kiirelt korrumpeerununa satub ta seksuaalse ahistamise skandaali, nõudes noviits Isabellalt (Laura Peterson) seksi vastutasuks tema venna Claudio (Erik Richard Salumäe) vangist vabastamise eest.

Seksi ja võimu ebapuhast segunemist esineb ka «Hamletis» ja «Macbethis», mis erinevalt koomilise koega näidendist «Mõõt mõõdu vastu» on puhtakujulised tragöödiad. Ometi on nimetatud tragöödiad lihtsamini jälgitavad, sest tegelaste motiivid on klaarimad ja tegelaste vajalikkus loo arengu seisukohalt arusaadavam. Šeikšpiroloog Maris Peters nimetab kavalehel näidendit «Mõõt mõõdu vastu» suisa «kokkuklopsitud segadikuks».