ARVUSTUS ⟩ Mul on sinu järele igav

Tõnis Saadoja, «Mäletamise mudel» III, II, I, 2023, õli lõuendil. Foto: Paul Kuimet

Kui kuulsin Paul Kuimeti ja Tõnis Saadoja ühisnäitusest Tartu Kunstimuuseumis, oli mu esimene reaktsioon: ammu oli aeg. Mõlemat kunstnikku teadvustasin endale umbes 15 aastat tagasi ja hoolimata kummagi edasistest otsingutest on nad minu jaoks sestsaadik tunnetuslikus suguluses.

Saadojal oli toona valminud suveniirpiltide formaadis maaliseeria «Kodulinn Tallinn», sadakond mustvalgete fotodena mõjuvat akvarelli Tallinnast «tuna ja täna», mida minul oli rõõm näha Tartus, ühes Siili tänava uusarenduse pooleliolevas korteris. Kuimet aga esitles fotoseeriat «In Vicinity» pealinna lähiümbruse ehitusbuumiaegsetest uusasumitest.

Neist kahest projektist polnud raske leida ühisjooni, mis ulatusid arhitektuursest ainesest kaugemale: halastamatu täpsus ja jahe distants, tehniline meisterlikkus ja suurepärane kompositsioonitaju, irooniline muie ja kummati mingi nostalgia – või vähemalt selle projektsioon.