Saada vihje

EFTAD JAGATUD Need ongi lõppenud aasta ägedamad Eesti filmid! (2)

Copy
EFTA gala 2023 auhinnagala.
EFTA gala 2023 auhinnagala. Foto: Konstantin Sednev

14. aprillil toimus Alexela Kontserdimajas Eesti filmi- ja teleauhindade pidulik auhinnagala. Vaata, millised lõppenud aasta filmid ja teleseriaalid ihaldatud auhinna noppisid ning loe Ralf Sauteri filmiaasta kokkuvõtet!

Lõppenud filmiaasta saab suurepäraselt kokku võtta parima filmi EFTAga pärjatud «Kalevi» näitel, kus karmikäeline treener Jaak Salumets (Mait Malmsten) mõistis iga viimse kui Kalevi meeskonnaliikme väärtust ja suutis seetõttu viia tiimi suurejoonelise võiduni. Täpselt samamoodi oli eriline iga kodumaine 2022. aasta film ja seda täiesti omal põhjusel.

Mainitud «Kalev» osutus ootamatult meelelahutuslikuks ning suutis veenva pildikeelega kujutada unustamatut 90ndate alguse sporditriumfi, laste kurjuse üle mõtisklev «Tagurpidi torn» säras tänu Aidi Valliku erakordselt julgele stsenaariumile, Eesti suurejoonelisim filmitriloogia «Apteeker Melchior» viis meid ajas tagasi uhkelt dekoreeritud keskaega ning Madli Lääne lühifilm «Kallid reisijad» töötles rutiinse bussisõidu omanäoliseks ja liigutavaks eksperimendiks.

Ja kohe teeb korvivõrk tsahh! Reimo Sagor filmis «Kalev».
Ja kohe teeb korvivõrk tsahh! Reimo Sagor filmis «Kalev». Foto: Filmikaader

Dokumentalistikas panid režissöör Vladimir Loginov ja operaator Max Golomidov mustvalge luuletusena elama unustushõlma vajunud Tallinna hipodroomi, «Machina Faust» murdis saksofonist Maria Fausti kaudu ühtaegu lahti geniaalse muusiku loomeprotsessi ja psühholoogilise suhtekriisi ning Rainer Sarneti «Vaino Vahingu päevaraamat» oli nagu avangardistlik tants kirjaniku ajukäärude vahel.

Ja seegi pole veel kõik: animatsioonis jõudis Sander Joone tundeline rallifilm «Sierra» peaaegu Oscari nominentide sekka ning Priit Tenderi «Koerkorteris» valitses vapustav idaeuroopalik atmosfäär.

Mainimata jäid veel vähemalt kümme suurepärast filmi, aga olgu need erisugused võidud märk sellest, et meie filmikunst on hakanud hingama ja võidutsema igast võimalikust küljest, täpselt nagu suutis Jaak Salumets võidutsema panna kogu «Kalevi» tiimi. Ja kes oleks uskunud, et kui Mait Malmstenile vahvad vuntsid ette kleepida, talle nõukaaegne ülikond selga tõmmata ja juuksed ühele küljele kammida, teeb ta kinolinal oma karjääri uhkeima rollisoorituse. Lausa lust oli jälgida, kui isalikult ja inspireerivalt ta Kalevi mängijaid innustas!

FILMIAUHINNAD

Parim mängufilm – «Kalev»

Parim dokumentaalfilm – «Machina Faust»

Parim animafilm – «Koerkorter»

Kaader Priit Tenderi lühianimafilmist «Koerkorter».
Kaader Priit Tenderi lühianimafilmist «Koerkorter». Foto: Filmikaader

Parim lühifilm – «Kallid reisijad»

Parim filmirežissöör – Ove Musting «Kalev»

Parim filmistsenarist – Aidi Vallik «Tagurpidi torn»

Parim filmioperaator – Max Golomidov «Hipodroom»

Kaader Vladimir Loginovi dokumentaalist «Hipodroom».
Kaader Vladimir Loginovi dokumentaalist «Hipodroom». Foto: Filmikaader

Parim filmimonteerija – Andris Grants «Tagurpidi torn»

Parim helirežissöör filmis – Matis Rei «Kalev»

Parim filmihelilooja – Mihkel Zilmer «Kalev»

Parim filmikunstnik – Matis Mäesalu «Apteeker Melchior»

«Apteeker Melchior»
«Apteeker Melchior» Foto: Robert Lang

Parim kostüümikunstnik filmis – Mare Raidma «Kalev»

Parim grimmikunstnik filmis – Gristina Pahmann «Apteeker Melchior. Viirastus»

Parim naisnäitleja filmis – Maarja Johanna Mägi «Apteeker Melchior»

Parim meesnäitleja filmis – Mait Malmsten «Kalev»

«Kalev»: Mait Malmsten ja režissöör Ove Musting.
«Kalev»: Mait Malmsten ja režissöör Ove Musting. Foto: Heikki Leis

Panus Eesti filmivaldkonda – Ave Kuik

Tagasi üles