18. aprillil esines Tallinnas klubis Tapper täismajale üks postroki suurnimedest – God Is An Astronaut. Ansambel, mis kummastaval ning melanhoolsel moel suudab hingevalu panna kõlama nagu see oleks lihtne ja leebe, aga hirmutavalt ilus seejuures.
ARVUSTUS ⟩ God Is An Astronaut tõi kosmilise pimeduse Maale lähemale
Juba 2020. aasta septembris toimuma pidanud kontsert lükati olude sunnil lõpuks kolmel korral edasi, nii et see, et God Is An Astronaut vaatamata kõigele ning kõige kiuste ometigi Tallinnasse esinema jõudis, on juba omaette vägitükk. Ent sellest veelgi uskumatum on, kuivõrd võimsa kontserdi nad viimaks teisipäeval Tapperis andsid.
Ehkki lubatud «All Is Violent, All Is Bright» albumilt tuli esitamisele vaid kolm lugu, mitte tervikalbum, mis kontseptsiooni poolest oleks muidugi hiilgav ja sümboolne olnud, mõjus Tapperis toimunud kontsert terviklikuna. Seal ei olnud ühtki ripakile jäänud niidiotsa, see ei jäänud hargnema, kõik kontserdi alguses lahti harutatud paelad said kontserdi lõpuks uuesti kinni seotud.
God Is An Astronaut on üks neid bände, mis on peaaegu ambitsioonitu – nad lihtsalt valdavad oma kunsti suurepäraselt, ent näiliselt ei ole nad eriti tähelepanunäljas ning neil pole ka ühtki maailmavallutuslikku plaani.
Tõtt-öelda mulle isegi imponeerib see, kui lavale tulevad bändimehed, kes näevad välja nagu suvalised tüübid tänavalt (ehkki mõnel juhul on bändimeeste riietus siiski mingil määral koordineeritud, kuigi seda üsna minimaalselt) ning mängivad siis oma lood ilma igasuguse kekutamise või poosetamiseta täiesti filigraanselt ette. Need on hetked, kus ei ole deklaratiivsel ettemängul ja edvistaval etenduskunstil kohta, on vaid muusika, on vaid armastus muusika vastu ning on inimesed, kes sellest ebamaisest ning kõikehaaravast tundest muusika kaudu osa saavad.
Selles äärmuslikult lakoonilises sünguses, sügavtundelises ja emotsionaalses minimalismis ei ole aga midagi halba, kui sellest sünnib muusika, millesarnast loob God Is An Astronaut. Nende muusika puhul on sõnad liiast – see on tundeelamuslik sisekaemus maailma, mis on isegi küllastunud emotsioonidest, valust ja vaimuvalgusest.
See on intensiivne nii albumil kui ka kontserdil ning kuigi iseäralikult võiks pidada seda isegi ambientseks, sest põhirõhk on atmosfääril ja sünguse tuhandetel toonidel, on selles siiski teatud sorti ärevus ja pingestatus, mis ei lase kuulajal päriselt lõõgastuda.
Üleüldiselt võib God Is An Astronauti loomingut seetõttu pidada muusikaks, mida peab tundma kõigi meeltega. Vastasel juhul on üsna keerukas mõista, milliste tihedate kombitsatena võivad helid sind sitkesse haardesse võtta ning õhu sinust täielikult välja pressida. Muidugi on selgi kammitsetud ja lämmataval tundel oma võlu, see teeb haiget, ent muudab kontserdielamuse ühtlasi unustamatult põrmustavaks.
God Is An Astronaut
18. aprillil 2023
Tapperis
Korraldaja alternatiivmuusika agentuur Urban Culture Entertainment