Kersti Heinloo surus noored näitlejad Fowlesi lavastuses tumeduse piirile

Vangistatud Mirandat kehastav Maris Nõlvak oli valmis mugavuspiiridest välja astuma. Foto: Siim Vahur

Lavastusega «Liblikapüüdja» usaldas Kersti Heinloo närvesöövad rollid noortele näitlejatele Sander Roosimäele ja Maris Nõlvakule, kes nõustusid Kellerteatri tüki jaoks täielikult oma mugavuspiiridest välja astuma.

Kui Heinloo veel ülikoolis õppis, võis tema raamaturiiulilt leida lisaks Marguerite Duras’ «Armukesele» ja Bulgakovi «Meistrile ja Margaritale» ka John Fowlesi «Liblikapüüdja», mille Heinloo nüüd, palju aastaid hiljem, Kellerteatri lavale tõi. Aga Heinloo side Fowlesiga ulatub veelgi kaugemale. «Ma olen näidelnud Fowlesi «Eebenipuust tornis», mida lavastas Roman Baskin,» meenutab Heinloo. «Mängisin seal koos Baskini, Mirtel Pohla ja Jaanus Rohumaaga. Kui Fowles 2005. aastal suri, arvas Eesti Ekspress, et just mina võiks järelehüüde kirjutada. Vist seepärast, et mina osalesin selles tükis. Kirjutasingi lehte siis lausa järelehüüde,» naerab Heinloo.

Heinloo otsustas Fowlesi kuulsaima ja kõhedaima loo «Liblikapüüdja» tuua just Kellerteatrisse. Kuigi näitlejana tuntud Heinloo jaoks on see seitsmes lavastus, lähtus ta seekord less is more filosoofiast, et tuua esiplaanile kahe näitleja pinevalt vastandlik energia.