«Ta on vägistaja!» Kuulsa punkbändi mänedžeri hirmsad teod (1)

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
The Runaways saavutas kuulsuse 70ndatel. Nende suurimaks hitiks oli «Cherry Bomb»
The Runaways saavutas kuulsuse 70ndatel. Nende suurimaks hitiks oli «Cherry Bomb» Foto: David Johnson / Wikimedia Commons

Legendaarse 1970ndate tüdrukute-punkbändi The Runaways laulukirjutaja Kari Krome on kohtusse kaevanud bändi mänedžeri Kim Fowley pärandi hooldajad. Fowley ise suri 2015. aastal 75-aastaselt. Lisaks kaebas Krome kohtusse kunagise raadiohääle ja ööklubiomaniku Rodney Bingenheimeri. Nimelt olevat mõlemd teda 70ndatel seksuaalselt rünnanud, vahendab Rolling Stone.

Kari Krome väidab hagis, et Fowley ja Bingenheimer kõigepealt salakavalalt meelitasid ning seejärel kasutasid teda seksuaalselt ära.

See pole muide esimene kord, kui The Runawaysi kunagist mänedžeri on selline süüdistus tabanud: nimelt kaks kuud pärast tema surma 2015. aastal, väitis bändi bassimängija Jackie Fox, et Fowley olevat teda vägistanud.

Samas artiklis kinnitas toona Krome (pärisnimega Carrie Mitchell) Foxi väidet ning kirjeldas esmakordselt oma enda süüdistusi Fowley vastu. Nüüd, 8 aastat hiljem, on ta Fowley pärandi hooldajad ka kohtusse kaevanud ning sama tõsise süüdistuse esitanud ka Bingenheimerile.

Rääkides Rolling Stone'ile oma hagist, kostis Mitchell, et juhtunu on teda aastaid painanud. Tema sõnul ei võtnud teda keegi tõsiselt, kui ta varem usaldusväärsetele isikutele rünnakust rääkis.

The Runawaysi mänedžer Kim Fowley 2012. aastal.
The Runawaysi mänedžer Kim Fowley 2012. aastal. Foto: Jean-Daniel Pauget

«Sa võid järeldada või aimata, et juhtunu polnud õige, aga kui sa sellest liiga ruttu rääkima hakkad, siis tihtilugu kaasnevad sellega tagasilöögid su enda vastu. Tuleb lihtsalt oodata, kuni aeg on õige,» ütles Mitchell. «Ma olen juhtunust alati rääkinud. Lihtsalt keegi ei tahtnud kuulata. Kedagi ei huvitanud. Me ikka näeme nendest inimesi läbi glamuursete prillide tingituna sellest, millisel ajastul nad edukad olid, aga peaksime neid hoopis vaatama läbi selgete prillide, mis lubavad näha, et nende tegevus oli kriminaalne.»

Rodney Bingenheimeriga kohtus Mitchell enda sõnul esimest korda 13-aastaselt, kui külastas 70ndatel tema ööklubi. Toonasel glämmroki-skeenel oli Bingenheimer tähelepanuväärne, sest Los Angeleses kuulus talle Rodney Binghenheimer’s English Disco nimeline populaarne klubi.

Seda külastasid toona paljud rokkstaarid, sealhulgas The Runawaysi Joan Jett, Iggy Pop, Led Zeppelin, Keith Moon jt. Mitchelli sõnul oli seal alati ka palju teismelisi tüdrukuid, sest neid lubati sisse.

Hagi järgi hakkas toona 28-aastane Bingenheimer Mitchelli kohe meelitama, väites tüdrukule, et neist saavad sõbrad ja ta on usaldusväärne mees. Toona tekitas see Mitchellis kindlust, sest mehe ümber oli trobikond noori tüdrukuid, eriti ööklubis. Ühtlasi olevat Mitchell alguses veetnud palju aega Bingenheimeri korteris, ilma et mees talle kordagi ligi ajaks.

Kui ühel õhtul kutsus Bingenheimer naise oma magamistuppa, et telekat vaadata, vägistas mees tüdruku. Hiljem viis Bingenheimer Mitchelli kokku Fowleyga, kes temaga plaadilepingu tegi, kuigi tüdruk oli vaid 14. Just Mitchell olevat Fowleyle andnud idee teha tüdrukutepunt. Ühtlasi avastas Mitchell Joan Jetti ning tutvustas teda Fowleyle. 

Kui The Runaways tegevust alustas, ööbisid nad sageli Fowley elutoas. Ühel ööl, väidab Mitchell hagis, vedas Fowley ta oma magamistuppa ning käskis tal vait olla. Fowley seejärel seksuaalselt ründas teda ning käskis tüdrukul siis endaga voodis koos magada. Hiljem ründas Fowley teda aasta jooksul veel kuus korda. Toona oli Mitchell 14-15, Fowley aga 35-36.

Rünnakutele järgnenud aastatele hakkas Mitchell enda sõnul ohtralt uimasteid ja alkoholi tarbima ega saanud pikalt aru, kui sügavalt juhtunu teda mõjutas.

Tagasi üles