Teeviit: kuidas vaadata kaasaegset tantsu?

Copy
Fragment Keity Kuuspu lavastusest "Läbi kukkumine»
Fragment Keity Kuuspu lavastusest "Läbi kukkumine» Foto: Alana Proosa

Head tantsupäeva, hea lugeja!

29. aprill on rahvusvaheline tantsupäev. Sel päeval on kombeks julgustada inimesi osalema erinevatel tantsuüritustel, aga ka mõtlema laiemalt tantsu üle.

Oleme Sõltumatu Tantsu Laval tegelenud tantsukultuuriga aastaid ning puutunud kokku erinevate küsimustega, mis on publikul seda kogedes tekkinud. Enim on inimesi pannud pead murdma mõtisklus: mis on tants? Kas see, mida ma nägin, on tants? Kus on sünkroniseeritud liikumises kehad ja nendest tekkivad kujundid?

Soovime tantsupäeval pinged maha võtta ja julgustada kõiki tantsu vaatama, sest võimalusi on selleks rohkem kui algselt tundub. Oleme kokku pannud enda ja Helsingi kaasaegse tantsu keskuse Zodiaki mõtted. Samuti lasime aprilli jooksul saata nii proffidel kui profaanidel, tantsijatel kui vaatajatel, soovitusi ja nippe, kuidas nemad tantsu vaatavad. Kõigest sellest panime kokku teeviida, mida saab kasutada abivahendina kaasaegse tantsu kogemisel ja mõtestamisel.

Head lugemist soovides,

Sõltumatu Tantsu Lava

Kaasaegse tantsu teeviit

Kaasaegne tants aktiveerib mõtlemist.

Kaasaegset tantsu saab võrrelda näiteks maalikunsti, muusika või luulega, mis panevad kujutlusvõime proovile. Liikumise rõhutamiseks või mitmekesistamiseks kasutatakse tantsulavastuses näiteks valgust ja heli ning mõnikord ka teisi kunstivorme. Erinevad komponendid kokku on võimelised suunama vaataja tähelepanu ühele konkreetsele hetkele või liikumisele esituses, tekitama erinevaid tundeid ning aitama looma seoseid elu enesega.

Fragment Valeria Januškevitši, Keity Pooki, Sigrid Savi ja Kadri Sireli lavastusest «Artefakturism. Farsid ja varemed.»
Fragment Valeria Januškevitši, Keity Pooki, Sigrid Savi ja Kadri Sireli lavastusest «Artefakturism. Farsid ja varemed.» Foto: Aron Urb

Kaasaegne tants küsib küsimusi.

Kaasaegses tantsus ei lähene koreograaf teoses toimuvale alati lineaarselt, vaid pigem avab selles peituvaid teemasid liikumise kaudu. Nii nagu visuaalkunstis vaadeldakse ka tantsu kaudu erinevaid nähtusi ja maailmas olemise viise ning püstitatakse küsimusi. Tants võib kutsuda vaatajaid intellektuaalsele mängule. See võib viidata ajaloole, teistele kunstiteostele või kultuurile laiemalt. Samas, vaataja kogemus tantsust ei muutu vähem olulisemaks, kui viidete ja tsitaatide mäng selles jääb talle märkamatuks.

Kaasaegne tants tegeleb teemadega liikumise kaudu.

Kaasaegne tants vaatleb inimest ja tema liigutusi väga laias mõttes, mitte ainult keerutusi, hüppeid, jalgade tõsteid või saltot. Mõnikord suudavad igapäevased liigutused või isegi nende puudumine laval rõhutada inimkeha väljenduslikku potentsiaali. Tantsijate viis liikumiseks demonstreerib nende oskuslikkust oma keha kontrollida.

Kaasaegne tants on vormide ülene

On harjutud, et tants ja muusika käivad käsikäes, kuid kõik kaasaegse tantsu etendused ei kasuta muusikat. Etenduse helimaastiku võib luua helikujundaja või ka tantsijad ise. Tants võib toimuda mis tahes ruumis, mis on teose enda, autorite või publiku jaoks tähendusrikas: näiteks tänaval, galeriis või ühistranspordis.

Kaasaegne tants aitab meil maailma ja inimeste tegemisi uudsel ja loomingulisel viisil näha, mistõttu selle vaatamine nõuab loovust ja kujutlusvõimet.

Soovitused:

Mine etendusele avatud meelega - lavastajate eesmärgid ja taotlused on tihti muutumises ning neid ei peagi alati tabama, sageli on tõlgenduste paljusus just taotluslik.

Võta etteaste tükkideks: muusika, kompositsioon, emotsioon, valgus, lavakujundus - miks iga element just selline on ja mis mõtteid need sinus tekitavad?

Fragment Külli Roosna ja Kenneth Flaki lavastusest «Singulaarsus»
Fragment Külli Roosna ja Kenneth Flaki lavastusest «Singulaarsus» Foto: Kris Moor

Fokusseeri tantsija keha ühte elementi - näiteks ainult kätt või kaela jälgides märkad tantsija oskuslikkust.

Ela etendusele kaasa terve oma kehaga - kas vajud sügavale tooli sisse, liigud kehaga lavale lähemale või hoopis hoiad hinge kinni võib anda vihjeid sellest kuivõrd laval toimuv sulle korda läheb.

Jälgi, mis tunded ja reaktsioonid sinus esile kerkivad - erinevalt sellest, et tantsuetendus sulle midagi otsekoheselt ütleks, annab ta oma sõnumid edasi pigem läbi tunnetuse.

Proovi istuda keskele ning pigem ette - nii on sul kõige parem vaade toimuvale.

Proovi aegajalt oma ületõlgendav aju välja lülitada — naudi heli, valgust, visuaaliat, rütmi, atmsofääri, energiat ja ihusid ning proovi elementide tunnetust võimendada näiteks suletud silmadega.

Naudi tiinelt laetud aeglust — tantsulavastuses näeb tihti aeglast liikumist või pauside võtmist, millest on võimalik leida täiesti uusi mõtteid.

On okei, kui su mõtted lendavad hoopis teistesse kaugustesse etendust vaadates – vahel inspireerib lavastuse atmosfäär hoopis oma mõtetes loominguline olema.

Mine tantsima! — mõistmise aluseks on kogemused sestap tasub mõistmiseks ise liikuda — hüpata, roomata, väriseda, pingestuda, lõdvestuda, heituda ja vastu pressida.

Kui soovid, võid lahti lasta kõigist soovitustest ja vaadata tantsu nii nagu ise tahad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles