ARVUSTUS ⟩ «Tuhkatriinumäng»: koostöö ja kokkumängud tuisus ja tuhas

«Tuhkatriinumäng». Lossi-Tuhkatriinu rollis Mirtel Pohla, Printsi kehastamas Pääru Oja. Foto: Herkki-erich Meril

Paul-Eerik Rummo legendaarset «Tuhkatriinumängu» üle hulga aja taas lugedes aimasin, kuidas tärkas uue projektiteatri nimi MUDI. Esietenduse kõige värvikamas stseenis nõudis Peremees (Elmo Nüganen), et Prints (Pääru Oja) tema kaela- ja õlasooni masseeriks ehk mudiks.

Kavalehel on MUDI manifest. Üks lühitsitaat: «MUDI on teater, mis eirab tõlgendamise piire. Meie eesmärk on pakkuda elamust, mis ei eelda vaatajalt tõlgendamist, vaid võimaldab vahetut kogemust.» Eks ole iga manifest omamoodi lõks, ka vastukajaja jaoks…

«Tuhkatriinumängu» puhul on ilmvõimatu mööda vaadata Evald Hermaküla esmalavastusest, ükski hilisem tõlgendus pole olnud samavõrd sündmuslik. MUDI kavalehel on väljavõte Vanemuise kunstinõukogu koosoleku protokollist veebruaris 1969. Endla Hermann ütleb: «Põnev on vaadata, analüüsida ei oska.»