ARVUSTUS ⟩ Kas igal kehal on õigust olla?

Siganaine vaatab telekat ehk Paul ja Anne Daniela Rodgersi «Tema lugu» (2002). Foto: Roman-Sten Tõnissoo

ARSi projektiruumis on avatud Eesti Kujurite Ühingu grupinäitus, mis keskendub erinevatele kehadele ning nende õigusele ja vabadusele eksisteerida just sellisena, nagu ollakse.

Alustan arvustust hoopis lõpust ehk mis sai pärast galeriiruumist lahkumist.

Astusin ARSi juurest bussi peale, mõtisklesin äsjanähtud kehateemalise näituse üle, kuni ühel hetkel kuulen oma selja taga prouat ütlemas midagi sellist: «Jube, kõik kohad on pakse täis. Toidu hinnad ei saa kõrged olla, muidu poleks tänavatel nii palju pakse. Ütlen tänaval endamisi paks, paks, paks, kui näen kedagi, kes on paks.»

Too proua ütles need laused oma sõbrannale nii raevukalt ja tigedalt, et mul vajus kergelt suu ammuli. Üks asi on muidugi küsitav kommentaar elukalliduse kohta, aga isegi kui see kõrvale jätta, siis ma ei suuda uskuda, miks peaks keegi nii vastikult teisi inimesi nende välimuse põhjal kommenteerima? Ma ei ütle, et käin ise silmaklappidega ringi ning inimese välimust üldse ei vaata, aga ma ei tuleks selle pealegi, et kellegi kohta nii õelaid kommentaare teha.