AK ⟩ Riigi neutraliseerimisel suureneb üksikisiku vabadus

Carl Schmitt 1978. aastal. Schmitt osutab, et majandus-, propaganda- ja teabevõitluses kaob erinevus võitlejate ja mittevõitlejate, sõja ja rahu vahel. Foto: Erakogu

Kuigi õigusvaldkonna asjatundja Carl Schmitti (1888–1985) kirjutisi on eesti keeles varem avaldatud, pole tema nimi siiski eriti tuntud. Vähese tuntuse põhjuseks on süüdistus Hitleri pooldamises ning asjaolu, et ta sai poliitilistel põhjustel õppejõu koha Berliinis. 20. sajandi mõtteloo mõistmiseks võiks tema esseedega tutvuda, sest need on lühikesed, arukad ja poliitiliselt neutraalsed, need on mõjutanud mõtlejaid nagu Giorgio Agamben ja Jacques Derrida.

Teoses «Poliitilisuse mõiste» kirjutab Schmitt tabava mõttetäpsusega Euroopa ühiskonna ja maailmapoliitika teemadel. Teda huvitavad isiksuse õigused, anarhism ja liberalism. 1931.–1938. aastal kirjutatud õigusteemalistes stiilsetes esseedes tutvustab ta poliitika, riigi, tehnika ja sõja mitmekülgsed seosed.

Tehnika tõusis jumalaks

Schmitti ühiskonnaõpetuse järgi toimus Euroopas viimastel sajanditel mitu olemise keskme nihet, kuni keskmeks sai tehnoteadus. Valgustusaja mõtlejate kavandatud inimlikum ja arukam elukorraldus viis 19. sajandil majanduse, tehnika ja teaduse lõimumiseni. Hämmastava tehnilise arengu mõjul muutus ühiskondlik ja majanduslik olu väga kiiresti. Autor jutustab, kuidas tehnika allutas kõik eetilised, poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ning tekkis tehnilise arengu usund. Usk maagilistesse imedesse asendus usuga tehnikaimedesse.