AK Ära tee haiget väikekodanlasele oma hinges!

Copy
Annie Ernaux 1984. aastal oma teosega «Koht».
Annie Ernaux 1984. aastal oma teosega «Koht». Foto: PIERRE GUILLAUD/AFP/Scanpix

Prantsuse kirjanik Annie Ernaux (sünd 1940) pälvis mullu sügisel 82-aastasena esimese prantsuse naisautorina Nobeli kirjanduspreemia, valiku põhjenduseks tõi Rootsi Akadeemia esile tema julguse ja teravuse isikliku mälu ning selle kollektiivsete piirangute paljastamisel. Tänavu jõudsid kaks tema peateost – «Koht» (1983) ja «Aastad» (2008) – esmakordselt eesti keelde.

Ernaux pole mõni kvoodilaureaat, nagu neid rahvaste sõpruse, ajaloolise ülekohtu sümboolse heastamise ja poliitkorrektsuse üllaste ideaalide nimel aeg-ajalt pjedestaalile pannakse. Tõusta esile prantsuse kirjanduses on juba iseenesest suur saavutus, mis eeldab erakordset annet, isikupärast teemaderingi, rafineeritud stiili, püsivat loomingulist kõrgvormi ning enamasti ka soovi ja suutlikkust peegeldada ühtaegu julgel ja tundlikul moel oma kaasaja ühiskondlikke paineid.

Tänaseks on Ernaux avaldanud 23 autobiograafilist romaani ja pikemat jutustust. Neist esimene, «Les Armoires vides», ilmus 1974. aastal, ning seni viimane – «Le Jeune Homme» – mullu maikuus. Tema teoste kõnekusest ja kommunikatiivsusest räägib ühtlasi tõik, et nende ainetel on seni valminud kolm mängufilmi: «L’Autre» (2008), «Passion simple» (2020) ja «L’Événement» (2021).

Märksõnad

Tagasi üles