Kuidas kunsti vaatamine arvutiekraanilt võib meie heaolu ja vaimset tervist mõjutada

Uus uuring näitab, kuidas ja miks veebikunsti vaatamine vaimset heaolu positiivselt mõjutab. Foto: MPI for Empirical Aesthetics / F. Bernoully

• Lühike kunstivaatamine veebis võib märkimisväärselt vähendada negatiivset meeleolu ja ärevust.

Värskelt avaldatud teadustöö näitab, et kunsti vaatamine mõjutab meid positiivselt isegi siis, kui kasutame selleks arvutiekraani. 

Kunstinäitusel käimine või selle vaatamine ning märkamine või kunstiga tegelemine võib meie meeleolule ja vaimsele tervisele positiivselt mõjuda. Isegi lühike kunstinäituse külastamine lõunapausi ajal pidavat stressitaset, kortisooli hulka ja vererõhku alandama. Kunstiteostega haiglaruumide tulemuseks on õnnelikumad, vähem stressis ja vähem ravimeid tarvitavad patsiendid kui kunstita ruumides.

Kuid kas kunsti hea mõju toimib ka siis, kui vaatame maale arvuti- ja telefoniekraanilt või kasutame näiteks muuseumikülastuseks virtuaalreaalsuse võimalusi? Rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulusid Viini ülikooli, Nijmegenis asuva Max Plancki psühholingvistika instituudi ja Maini-äärse Frankfurdi Max Plancki empiirilise esteetika instituudi (MPIEA) teadlased, otsustasid seda küsimust uurida. Uuringut rahastati EU Horizon ART*IS projektist. Tulemused on nüüd avaldatud avatud juurdepääsuga artiklina ajakirjas Computers in Human Behavior.

240 uuringus osalejat vaatasid Google Arts and Culture interaktiivset Monet Water Lily kunstinäitust. Täites ankeeti, andsid nad infot oma meeleseisundi kohta, kui suurt naudingut nad pilte vaadates tundsid ja kui tähendusrikkaks kogemust pidasid. Tulemused näitasid juba mõneminutilise vaatamise järel märkimisväärset meeleolu paranemist ja ärevuse vähenemist. Peab märkima, et kunsti nautimine suuremate ekraanide abil (süle- ja lauaarvutite omad) oli meeleolu parandamisel tõhusam kui telefoniekraani kasutamine.

Online-kunsti vaatamine on kasutamata heaolu allikas, mida saab tarbida tähendusloome ja naudingute jaoks, selgitab uuringu autor MacKenzie Trupp Viini ülikoolist.

Uuringust selgus ka, et mõned osalejad olid kunstile vastuvõtlikumad kui teised ja suutsid sellest rohkem kasu saada. Seda eelist saab ennustada, kasutades mõõdikut, mida nimetatakse «esteetiliseks reageerimisvõimeks».

«Esteetiline reageerimisvõime kirjeldab, kuidas inimesed reageerivad erinevatele esteetilistele stiimulitele, nagu kunst ja loodus. Tulemused näitasid, et inimesed, kellel on kõrge reageerimisvõime kunstile ja esteetilisusele, saavad veebipõhisest kunstivaatamisest rohkem kasu, kuna neil on rohkem meeldivaid ja tähendusrikkamaid kunstikogemusi,» selgitab esteetilise reageerimisvõime hindamise (AReA) arendaja Edward A. Vessel MPIEAst.

Selle uuringu tulemused on eriti huvitavad näiteks neile terviseprobleemidega inimestele, kes ei saa muuseume isiklikult külastada. Lisaks näitavad tulemused, et interaktiivseid kunstinäitusi ja sarnaseid veebikogemusi tuleks kavandada, võttes arvesse individuaalseid erinevusi esteetilises reageerimisvõimes. Uuring laiendab seega ülevaadet  kunstieelistustest digimeedias ja piirangutest ning osutab teele, kuidas suurendada veebikunsti heaolupotentsiaali.

Allikad: Max Planck Institute for Empirical Aesthetics, EurekAlert