Filmi «Savvusanna sõsarad» režissöör Anna Hints pälvis Serbias Beldocs festivalil Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages’i Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses. Tegu on juba kolmanda auhinnaga, mille Anna Hints on tänavu oma esimese täispika dokumentaalfilmiga festivalidelt koju toonud.
GALERII ⟩ «Laval seistes tulid pisarad!» Režissöör Anna Hints pälvis veel ühe olulise auhinna
Audentia Award on Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimages preemia, mis antakse kord aastas naissoost filmitegijale ning auhinda presenteeritakse igal aastal erineval filmifestivalil - tänavu Serbias Beldocs festivalil.
Sõna «audentia» tähendab ladina keeles «julgust» ja «vaprust» ning Audentia auhinnaga tunnustab Eurimages naisi, kellel on olnud julgust teha olulisi valikuid, kes on toonud oma filmi laia publiku ette ning inspireerinud sellega teisi naisi filmitööstuses. Auhinnaga kaasneb 30 000 eurone toetus järgmise filmi tegemiseks.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/31/15229858t1h3405.jpg)
Anna Hints oli auhinnast kuuldes pisarateni liigutatud: «Ka Belgradis žürii kommentaare kuulates tulid laval seistes pisarad silma. Esmane reaktsioon oli vabandada oma pisarate näitamise eest ja samamoodi on vabandanud ka paljud vaatajad, kes mind pärast filmi nägemist kallistama on tulnud. Aga minu sōnum on, et aitab pisarate pärast vabandamisest! Aitab sellest, et tsenseerime oma süda ja tunneme häbi, kui näitame oma haavatavust. Selleks on vaja turvalisi ruume nagu suitsusaun, kus kõik meie emotsioonid ja kogemused saavad ilma hinnanguteta väljendatud ning ärakuuldud. Aga seda turvalist ruumi on vaja meil ka ühiskonnas luua, niimoodi saame tervemaks ning suudame välja kanda üksteise pisaraid.»
Hints pühendab selle auhinna sõsarkonnale ja kogu filmitiimile: «See on tunnustus kõigile vapratele naistele, kes on julgenud filmis olla igas mõttes alasti kui ka kõikidele vaatajatele, keda film on puudutanud ning kes on saanud julgust oma sisehäält kuulata ning väljendada. See sõsarkond ei tunne keele-rassi-kultuuri-religiooni-geograafiapiire. Ka mitte soopiire, sest minu õla najal on nutnud ka paljud mehed ning kväärkogukonna rahvas. Julgus olla haavatav, teha ennast kuulduks ja nähtuks, on tõeline tugevus.»
:format(webp)/nginx/o/2023/03/23/15216072t1h30b2.jpg)
Hints lisab: «See auhind on julgustus ka kõikidele filmitegijatele, et kuulata omaenda sisemist häält, luua uusi viise, kuidas filmimaailmas jääda enda ning teiste vastu ausaks ja läbipaistvaks. Müüt režissöörist, kes on alati enesekindel, domineeriv ning teiste suhtes üleolev on iganenud stereotüüp. On aeg anda hääl ka ebakindlatele, kahtlevatele loojatele, kes enda haavatavust näidates annavad eeskuju teistele tiimiliikmetele. Siis tekib tõeline üksteise nägemine ja ärakuulamine ning saab sündida kunst, mis puudutab südameid.»
Žürii liikmete Beatrice Fiorentino, Ksenija Zelenović, Stefan Arsenijević hinnangul on «Savvusanna sõsarad» film, milles jälgitakse usalduse ja austusega naiste liigutavaid lugusid ja pihtimusi suitsusaunas, mis asub justkui väljaspool aegruumi. Sõsarate keha ja hinge puhastavad rituaalid on ühtaegu nii maagilised kui ka käegakatsutavalt realistlikud ning need mõjuvad kaasaegselt paganlikult. Film on arhetüüpne, hüpnootiline, intiimne ja julgelt poliitiline.
Sel nädalal avab «Savvusanna sõsarad» Hispaanias DocsBarcelona filmifestivali, linastub festivali Millennium Docs Against Gravity raames viies Poola linnas ning jõuab Seattle’i filmifestivalil taas USA publiku ette.