Ametnike aritmeetika annab aru: Ei mingit kärpekirvest – emotsioonidest ja faktidest

Suuresti elab Eesti kultuur tänu kultuuriministeeriumi toetustele Foto: Peeter Langovits

• Mis siis segadust on tekitanud?
• Riigieelarve planeerimise protsess pole isegi alanud.
• Käes on korrastamise faas.

Postimehes artikli pealkirjas ilmunud väide, et teatreid hakatakse 30 prostendi ulatuses kärpima, ei vasta tõele. Rõhutan sama, mida ma samas artiklis ütlesin – teatrite rahastamise korra muutus ei too kaasa toetuste kärbet. See, mida ridade vahel on otsitud ja nähtud, ei vasta tõele.

Esiteks kontekstist. Meil ei ole olnud kunagi piisavalt raha, et täita kõiki teatrite rahastussoove. Eelmisesse era- ja kohalike omavalitsuste etendusasutuste vooru tehti mahuarvestusest tulenevalt 9,7 miljoni euro eest taotlusi, vooru eelarve oli ligi 3,72 miljonit eurot. Küll aga oleme olukorras, kus me peame looma võimalikult ausa ja läbipaistva süsteemi, et seda piiratud eelarvet teatrite vahel tegevustoetuseks jagada. Meie partnerid ehk eri teatrid, kellel on oma spetsiifilised huvid selles protsessis, ei saagi kõik kõigega nõus olla, sest teatrite huvid on omavahel konfliktis. Meie kui ametnike ülesanne on aga lähtuda süsteemide loomisel teatud väärtustest – siinkohal aususest ja läbipaistvusest. See ei saagi kõiki õnnelikuks teha, eriti kõige häälekamaid.

Etenduste arv jagatakse 100ga, publiku arv 21 000ga, uuslavastuste arv kolmega. Saadud summad liidetakse, liitmistehte tulem jagatakse kolmega, jagatise tulem korrutatakse 10ga ning korrutise tulem korrutatakse 3,5ga.

Mis siis segadust on tekitanud? Etendusasutuse tegevustoetuse arvutamise alus on loomingulise tegevusega seotud töö maht, mille arvutame taotluses toodud ning Eesti Teatri Agentuuri andmebaasi andmete alusel. Maht saadakse, arvestades etendusasutuse toetuse kavandatavale kasutusaastale planeeritud etenduste, publiku ja uuslavastuste arvu järgmise valemi abil: etenduste arv jagatakse 100ga, publiku arv 21 000ga, uuslavastuste arv kolmega. Saadud summad liidetakse, liitmistehte tulem jagatakse kolmega, jagatise tulem korrutatakse 10ga ning korrutise tulem korrutatakse 3,5ga. Lisaks arvestatakse ka eelmisel aastal rakendatud täistööajale taandatud näitlejate arvu.

Muutuja muudetakse kümnest seitsme peale

Meie ettepanek oli muuta valemis eelviimane muutuja kümnest seitsme peale. Mida see muutuja tähistab ja miks me seda muuta tahame? See muutuja tähistab trupi suurust. Tinglikult oleme seni valdkonnaga kokku leppinud, et keskmiselt on vaja kümme näitlejat, et teha aastas kolm uuslavastust või anda aastas sada etendust. Statistika järgi ei ole tegelikult trupid, mis on vajalikud ühe lavastuse väljatoomiseks, keskmiselt kümneliikmelised. Erateatrites on trupi suurus tegelikult viis-kuus inimest, suurtel teatritel seitsme inimese kandis, mis tähendab, et faktiliselt statistika järgi on seitse tegelik arv, kümme on pigem ideaal.

Kas see toob kaasa teatrite toetuse kärpe 30 protsenti? Kindlasti mitte. Riigieelarve planeerimise protsess pole isegi alanud ning teatrite tegevustoetuse eelarve vähendamine ei ole kuidagi päevakorral. Mainisin juba varem, mis on teatrite ootus riigile – oluliselt suurem, kui meil võimalusi on. Siit ei ole võimalik kusagilt kokku hoida.

Kõigi toetust tuleb proportsionaalselt vähendada

Mida meie ettepanek erateatrite puhul tegelikult kaasa tooks? Kuna taotlusvooru eelarve on piiratud, peame kõikide teatrite tegevustoetust kõigil sama palju (proportsionaalselt) vähendama. Valemi muutmisega saame selle eelarve ausama jagamise kõikide teatrite vahel. Praeguse seisu jätkamisel hakkavad hindamise pingereas kõrgema koha saanud teatrid saama ebaproportsionaalselt rohkem toetust kui madalamale jäänud teatrid.

Teatrid, kellel on kõrgemad hinded, söövad niimoodi ära ka madalamate hinnetega teatrite toetuse, sest nende taotlus lähtub valemist, mis on pandud kokku tinglikest ideaalnumbritest, mitte reaalsest olukorrast. See ei tähenda, et tulevikus ei võiks see number muutuda. Vastupidi – uue etendusasutuse seadusega kehtima hakanud ministritaseme määrus annab meile vabaduse selliseid detaile jooksvalt muuta, ilma et peaks muutma seadust.

Käes on korrastamise faas

Teatrite rahastamise protsess on korrastamise faasis – teatrid teavad seda hästi. Meie ühine eesmärk koos teatritega on muuta süsteemi läbipaistvamaks ja ausamaks, nende kriteeriumide ümber peaks käima ka debatt. Loomulikult on ideaal see, et teatritele tuleb rahastust veelgi juurde, aga praegune riigieelarve olukord siin lootust ei anna. Ja kindlasti ei too toetust juurde valem ise – ei muutmata ega muudetud kujul. Seega peame seni lähtuma nii süsteemi loomisel kui ka avalikus arutelus selgetest väärtustest ning teatrivaldkonnale olemasolevast summast. Ja et selguse mõttes veel kord üle korrata – teatrivaldkonnale mõeldud kogusummat kultuuriministeerium vähendada ei kavatse.