AK ⟩ Palju tarkust ja hästi tihedalt

Kadri Kõusaare ja Jaan Kaplinski kirjavahetuses on juttu kogu maailmast, siit oleks Eestisse uppunud Eestil paljugi õppida. Rahvuspiiridesse sukeldumine vaesestab rahvust. Selle vältimises on mõlemad meile oma laia maailmahaardega eeskujuks. Foto: Mihkel Maripuu

Kaks intellektuaali, Jaan Kaplinski ja Kadri Kõusaar on pidanud aastatel 2007–2014 ja 2021 e-kirjavahetust eesmärgiga avaldada kunagi sellest raamat. Nüüd on 304-leheküljeline dialoogteos «JKKK» ilmunud, ja tunnistan ausalt – natuke kadedaks võtab. Palju, palju tarkust, loe kohe paar korda. Domineerib ratio, seisukohad on korralikult argumenteeritud.

Tegemist on unarusse vajuva klassikalise epistolaaržanri taaselustamisega. Mulle meenub esmalt Jüri Arraku ja Jüri Vene käsikirjaline kirjavahetus, mida avaldamisel sai kokku kolm paksu telliskiviköidet. Nii Kaplinski kui ka Kõusaar kirjutavad päevikutega sarnanevat teksti, kus joonistavad vastastikku teineteisest nakatudes oma autoportree, saame teada iseloomulikke üksikasju kummagi elust ja mõttemaailmast.

Oma mõtted endale selgemaks

Usun, et mõni kinnisem, endasse tõmbunud introvert peaks seda eneseavamist vaimseks ekshibitsionismiks, ent mina arvan, et endast kirjutamine aitab oma mõtteid, uitmõtteidki lihvida, hingepõhjas vegeteerivaid hämaraid tundeolekuid korralikult verbaliseerida. Ja miks tarkust vaka all hoida?