ARVUSTUS Tantsi mulle muusikat!

Heili Einasto
, tantsukriitik
Copy
Ketlin Oja ja Johan Randvere: pimedusest ümbritsetud punktvalguses istub klaveri taga mees, temaga seljakuti tema muusa – valges tüllis haldjas.
Ketlin Oja ja Johan Randvere: pimedusest ümbritsetud punktvalguses istub klaveri taga mees, temaga seljakuti tema muusa – valges tüllis haldjas. Foto: Rünno Lahesoo

Pimedusest ümbritsetud punktvalguses istub klaveri taga mees, temaga seljakuti tema muusa – valges tüllis haldjas, kes Liszti «Armuunelma» helide peale ärkab, kätetiibadega hoogu võtab, et siis ühel hetkel laval unistuse/igatsuse kehastusena lendu tõusta, algul veel varbaotsale toetudes, aga siis juba maapinnalt tõukudes – et lõpuks jälle naasta Kunstniku/Pianisti juurde ja sulada temaga ühte.

Nõnda algab kontsertetendus «Tantsi mulle muusikat», kus Johan Randvere ja Ketlin Oja on seljad kokku pannud ning loonud muusikat, luulet ja tantsu põimiva romantilisest hingusest ja igatsusest kantud lavastuse – ja seda täiesti ise, ilma kultuurkapitali toeta!

Kavas valitses romantiline hingus. Kuigi Ferenc Liszti, Pjotr Tšaikovski ja Richard Straussi loomingu kõrval olid esindatud ka Wolfgang Amadeus Mozart, Arvo Pärt (lindilt), Ludwig van Beethoven ja Claude Debussy, tõi Johan Randvere esitus välja lugude romantilise tahu: igatsuse kättesaamatu järele, mõõtmatu nukruse, ülevoolava ülemeelikuse, sukeldumise inimhinge süngetesse, saatanlikesse sügavustesse, hea ja kurja kosmilise heitluse. Küllap muusikaspetsialistid oskavad täpsemalt kirjeldada, milliste vahenditega Randvere seda saavutab, kuid isegi ilma tantsulise visuaalita suudab ta muusika pildiliselt eredaks ja kujundlikuks muuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles